Vaid 3,7 miljonit londonlast nimetas 2011. aastal oma etniliseks kuuluvuseks „valge britt“. See moodustab 44,9 protsenti Londoni elanikkonnast. Veel 2001. aastal oli valgeid britte Inglismaa pealinnas 4,3 miljonit, teatab Daily Mail.

Arvatakse, et tegemist on esimese korraga kui valged britid on üldse mõnes Suurbritannia piirkonnas vähemusse jäänud.

Teine suur muutus, mis kümne aasta jooksul on toimunud, on kristlaste arvu vähenemine. Neli miljonit inimest vähem tunnistas end kristlasteks ning veerand brittidest teatas, et on usuta.

7,5 miljonit Inglismaa ja Walesi elanikku oli 2011. aastal sündinud välismaal, moodustades 13 protsenti elanikkonnast (2001. aastal 4,6 miljonit).

Inglismaa ja Walesi rahvaarv kokku on 56,1 miljonit, mida on seitse protsenti rohkem kui 2001. aastal. 55 protsenti sellest kasvust langeb immigratsiooni arvele.

33,2 miljonit inimest nimetas end kristlasteks (2001. aastal 37,3 miljonit) ning nad moodustavad 59 protsenti elanikkonnast.

25,1 protsenti elanikkonnast on usuta (2001. aastal 14,8 protsenti) ning moslemite osakaal on kasvanud 2001. aasta 3,0 protsendilt 4,8 protsendini.

Populaarsuselt kolmas usund on hinduism, mida tunnistab 1,5 protsenti elanikkonnast. 0,8 protsenti on sikhid ja 0,5 protsenti juudid.

Kõige kristilikum linn on Knowsley Lancashire'i krahvkonnas 80,9 protsendiga, samas kui Londoni Tower Hamletsis on 34,5 protsenti elanikest moslemid. Kõige uskmatum paik on Norwich, kus 42,5 protsenti elanikest ütles, et ei usu midagi.

48,2 miljonit Inglismaa ja Walesi elanikku nimetas end valgeteks (86,0 protsenti elanikkonnast, 2001. aastal 91,3 protsenti). Neist valgeid britte on 45,1 miljonit ehk 80,5 protsenti (2001. aastal 87 protsenti).

7,5 protsenti elanikkonnast on Aasia päritolu ja 3,4 protsenti mustanahalised.