Kuulo Kutsar: Gripp on ennetatav oht
Tegelikkuses saab gripist nii lihtsalt jagu vaid muidu terve ja tugev täiskasvanu. Samas ei maksa unustada, et gripp on ohtlik nakkushaigus, mis võib väga raskelt kulgeda ning mitmeid raskeid tüsistusi esile kutsuda. Kogesime seda möödunud gripi pandeemia ajal, mil kaotasime mitmed muidu terved aga vaktsineerimata gripihaiged.
Suurimad viiruste levikohad on lasteaiad ja koolid. Lapsed toovad haigusetekitajad koju ja nii võivad lastega pered tihti sattuda haiguse lõksu. Seda kinnitab ka meie igapäevane statistika - ligi pooled grippi nakatunutest on lapsed.
Sellel sügisel on meie elanike seas siiani levinud peamiselt mitte-gripiviirustest hingamisteede haigusetekitajad – paragripi, adeno-, rhino- ja respiratoor-süntsütiaalsed viirused. Nii on see sügiseti ikka olnud – piltlikult öeldes valmistavad need viirused ette soodsat pinnast gripiviiruste levikuks. Teiselt poolt viitab gripiviiruste ringluse senine puudumine sellele, et on veel piisavalt aega kaitsta end gripiviiruste rünnaku eest ehk vaktsineerida end gripi vastu.
Kuidas ennetada grippi?
Gripilool on ka teine ja palju helgem külg - grippi haigestumist on võimalik üsna lihtsasti vältida. Selleks tuleb täita üldteada ennetusmeetmeid - pesta käsi, hoiduda eemale köhivast ja aevastavast kaaskodanikust ruumis või ühissõidukis ning ka ise köhida-aevastada varrukasse või taskurätikusse, et mitte teisi nakatada.
Gripiviirused levivad väga hästi just halvasti õhutatud ruumides või ühissõidukites. Vabas looduses ja värskes õhus nad hajuvad ning nakatumise oht on minimaalne. Kui inimene jääb haigeks ja on tõenäoline, et tegemist võib olla gripiga, ei ole õige perearsti vastuvõturuumi kiirustada ja seal "gripijutte" vestes kaaskodanikke nakatada.
Kodus peaks haigel olema võimalus oma tõbi eraldi toas läbi põdeda, et mitte levitada viirusi teistele pereliikmetele. Pealegi on täiskasvanud haige nakatamisohtlik teiste suhtes kuni seitse päeva ja laps kauemgi.
Grippi haigestumise vältimise kõige tõhusam meede on kahtlemata gripi vastu
vaktsineerimine. Kõigepealt peaks iga inimene vaktsineerima end ja oma pereliikmeid hooajalise gripi vastu ja seda vaktsiini jätkub meil igal aastal piisavalt. Vaktsineerimist tuleb korrata igal sügisel uuesti, sest uuel hooajal hakkavad elanike seas levima uued gripiviirused, mille vastu ka uus vaktsiin valmistatakse.
Gripi vastu tuleks eeskätt vaktsineerida neid inimesi, keda me ka muidu peaksime hästi kaitsma - lapsi, vanemaealisi ja kroonilisi haigusi põdevaid inimesi. Gripitüsistuste riskirühma kuuluvad kuni viie aasta vanused väikelapsed (lapsi hakatakse gripi vastu vaktsineerima alates kuue kuu vanusest) ja üle 65 aasta vanused inimesed. Lisaks ka kroonilisi kopsu-, südame-, neerude, maksa-, närvi-, vere- ja ainevahetushaigusi põdevad inimesed, immuunpuudulikkusega inimesed, rasedad naised, haiguslikult tüsedad inimesed ja hooldekodude elanikud. Lisaks eelnimetatuile peaksid vaktsineeritud olema ka pereliikmed või nendega kokkupuutuvad hooldajad.
Gripivaktsiin on ohutu ja põhjusi selle mittekasutamiseks on väga vähe. Nii ei vaktsineerita parasjagu kõrge palavikuga haiget või neid, kellel arst on kindlaks teinud munavalgu allergia. Kuna vaktsineerimisele tulnud inimese terviseseisund võib siiski seada ette näiteks ajutised vaktsineerimise piirangud, siis enne lapse või täiskasvanu vaktsineerimist peab arst või õde tema terviseseisundit hoolega kontrollima. Samuti peab inimene pärast vaktsineerimist jääma arsti või õe järelevalve alla 20-30 minutiks, et veenduda võimalike ajutiste kõrvalnähtude puudumises.
(Autor on Terviseameti epidemioloogianõunik.)
