No vanast ajast mäletan kui ise veel jooksin, tean et valmistusime selleks kaua, mõtlesime välja kava ja riietuse. Aga nüüdsel ajal on see mardijooksmine muutunud suht kerjamise sarnaseks.

Eelmisel aastal veel lauldi nii ukse taga kui ka siis kui tuppa lubati .Sellel aastal jah lauldi ukse taga ja kui nad siis tuppa lubasime, oli vaikus,  siis kõlas küsimus: kas peame laulma kah? Kuna küsimus oli nii otsekohene ja ootamatu, siis loogiline et vastasime et pole vaja .Jagasime vaikides maiused laiali ja siis anti lubadus et nad tulevad kadripäeval tagasi.

Samas tekib tunne et kas ikka tahan selliseid "sante" juba paari nädala pärast uuesti näha. Hetkel veel mõtlen kas teen ukse lahti või mitte.