„Bäckmanilt võidakse küsida väidetele tõestust. Seejärel kaalub ülikool, kas on vaja selles asjas eeluurimist,“ ütles Niiniluoto Helsingin Sanomatele.

Varem pole ülikoolil olnud mingeid kahtlusi väitekirja allikmaterjaliks olnud intervjuude ehtsuses ning neljapäeva hommikul polnud ülikool veel kuidagi tegutsema asunud.

Bäckman ütles Helsingin Sanomatele, et lükkab ümber kõik MTV3 saates kõlanud väited fabritseerimise kohta. Ta väidab, et tal on intervjueeritute nimekiri ja kirja pandud intervjuud.

„Nendel väidetel ei ole saba ega sarvi,“ kuulutas Bäckman.

Bäckman juhtis tähelepanu sellele, et väitekirjas on palju otsetsitaate intervjuudest ja neis räägitakse asjadest, mida on võimatu välja mõelda.

Uurimuse jaoks on intervjueeritud politseinikke Soomest, Venemaalt ja Eestist. Esimesed intervjuud tehti 1996. ja viimased 2001. aastal. Bäckmani sõnul polnud nende tegemiseks vaja kellegi muu kui intervjueeritava luba.

Niiniluoto sõnul peaksid intervjuude materjalid alati avalikud olema. Bäckmani väitekirja „Idamaffia: hirmutamispoliitika, kuritegelikud nähtused ja kultuurilised tähendused“ jaoks tehtud intervjuud on aga jäetud anonüümseteks.

Väitekirja oponendi professor Markku Kivineni sõnul ei ole aga erandlik, et intervjueeritu nimi jäetakse mainimata, kui käsitletav teema on väga tundlik.

„Väitekirjas on küll muid probleeme, Bäckman käsitleb ainet erapoolikult. Minu arvates on see küll halb viis Bäckmanist kinni hakkamiseks,“ ütles Kivinen.

Bäckmani väitekirjas uuritakse Soome, Venemaa ja Eesti organiseeritud kuritegevuse nähtusi ja neid puudutavat arutelu.

Bäckman väidab, et hirmujutud Soome valguvast idamaffiast on väärad. Ta peab organiseeritud kuritegevuse mõistet ebateaduslikuks ja kriminaalõiguslikult ebaefektiivseks.