Kapo advokaadid: Yana Toom tegi keelevastast lobitööd linnaametnikuna, mitte mureliku vanemana
Nimelt on keskerakondlasest saadiku Yana Toomi kaitsjate arvates kohtuasja keskne probleem selles, et kapo aastaraamatus avaldatud väide, justkui survestas Toom Tallinna abilinnapeana ametis olles venekeelsete koolide juhte olemaks vastu eestikeelsele õppele, läheb vastuollu kapo rolliga ning rikub saadiku põhiõigusi sõnavabadusele.
Toomi kaitsjad Üllar Talviste ja Oliver Nääs leidsid, et kapo avaliku asutusena ei peaks andma hinnangut, vaid tegema faktidel põhinevaid avaldusi ning kaitsjate arvates rikkus julgeolekuasutus Yana Toomi kohta käiva info avaldamisega naise õigust privaatsusele.
Kapo esindajate Allar Jõksi ning Carri Ginteri sõnul oli aga toonase ablinnapea Yana Toomi puhul tegemist avaliku elu tegelasega, kelle privaatsuse mõiste on laiem ning kelle tegevus on kõrgendatud tähelepanu all.
"Toom oli antud asjas abilinnapea. Abilinnapeana oli ta linnavalitsuse liige, seega on ta neid tegevusi (kõnelenud koolides eestikeelse hariduse vastu - R.V) esitanud kui Tallinna linnnavalitsuse liige. Seda rõhutas Toom ka täna istungil kuulatud 25. sept 2010. aastal Lindakivi keskuse kooseolekul. Seega ei ole tegemist mureliku lapsevanemaga, kes tunneb muret selle üle, kuidas eestikeelsele õppele üleminek võib tema lapse õigusi puudutada," selgitas Jõks põhjusi, miks ei saa Toomi eestikeelse hariduse vastu suunatud tegevust nimetada vaid arvamusavalduseks.
Kapo: sekkusime, kuna Kõlvart jätkas Toomi kihutustööd
Parlamendisaadiku Yana Toomi kaitsjad esitasid täna ka korduvalt kapole küsimusi saadiku ülekuulamisele mittekutsumise kohta. Nimelt tahtsid advokaadid teada seda, miks ei kutsutud Toomi eelnevalt ülekuulamisele oma tegevuse kohta selgitusi andma, vaid otsustati tema nimi avalikult kapo aastaraamatus avaldada.
Kapo esindajad selgitasid Toomi ülekuulamisele mittekutsumist asjaoluga, et kui aastaraamat oli avaldatud, siis olid vene koolid juba volikogule esitanud taotlused vene õppekeelega jätkamiseks. Seega oli Toomi tegevuse tõttu mingi olukord juba tekkinud ja kahju tehtud.
"Eesmärk ei olnud Toomi pidurdada, vaid hoopis julgustada koolijuhte ja hoolekogusid ning anda kinnitus, et riik ei vaata läbi sõrmede lõimumisprotsessi takistamisele ja võimalikule riikliku julgeoleku ohustamisele, mis võib kaasneda munitsipaalpoliitikute vastutegevusega eestikeelsele õppele üleminekuga," selgitas advokaat Allar Jõks seda, miks ei saanud kapo piirduda üksnes Toomi vestlusele kutsumisega.
Samuti selgitasid kapo esindajad, et eestikeelse hariduse vastu suunatud lobitööd tuleb vaadata kui protsessi, mille alustas küll abilinnapeana Toom, kuid millega läks edasi ka abilinnapea Mihhail Kõlvart peale Toomi lahkumist ametikohalt. Seega leidis kapo peale Kõlvarti samalaadse tegevuse jätkamist, et kuigi midagi seadusevastast otseselt selles ei ole, siis probleemile tuleb ikkagi avalikult tähelepanu juhtida.
Toom võrdles eesti keele õpet seksi ostmisega
Tänasel istungil vaadati ja kuulati üle ka kaks lindistust, mis olid tehtud erinevatel kogunemistel ja kus Toom rääkis eestikeelsele õppele üleminekust. Ühelt lindistuselt oli kuulda, kuidas Toom küsis retooriliselt seda, miks peab eesti keelt õpetav õpetaja ise samas keeles rääkima. Toom lisas naljatledes, et on "eestikeelse õppe poolt juhul, kui see toimub nagu seksis ehk osapoolte kokkulepel".
Toomi sellist avaldust käsitledes tõi kapo esindaja Carri Ginter välja Euroopa kohtu otsuse Iirimaa kohta, mis ütles, et iiri keele kaitseks on nõue õpetaja keeleoskuse kohta täiesti põhjendatud, sest õpetaja suhtumine keelde on eeskujuks lapsele.
"Ja nüüd Toom ütles, et eesti keelele üleminek on sisuliselt sarnane vägistamisele, sest see käib paragrahvi alla, kui ei ole kokkulepet," imestas Ginter.
Samuti leidsid kapo esindajad täna kohtus, et Toomi aastaraamatus kirjeldatud tegevust oli ta ise avalikult tunnistanud ning see oli laiemale üldsusele teada, mistõttu jääb arusaamatuks, miks Toomi kaitsjad väidavad, et Toomi isikuandmeid on kuidagi kuritarvitatud. "Julged avalikult öelda, julged avalikult lugeda," lisas lõpetuseks kapot esindav advokaat Carri Ginter.
Kaitsepolitsei aastaraamat näitas näpuga
Kaitsepolitsei avaldas oma 2011. aasta aastaraamatu tänavu 12. aprillil. Aastaraamat kirjutas Yana Toomi kohta järgmist: "[Eesti keelsele õppele]üleminekuvastase tegevuse võttis 2011. aasta riigikogu valimiste eel enda peale Tallinna abilinnapea haridus- ja kultuuriküsimustes Yana Toom. Koostöös Venemaa kaasmaalaspoliitikas osaleva Inimõiguste Teabekeskusega survestati Tallinna vene koole esitama linnavolikogule taotlusi jätkamaks vene õppekeelega ka pärast 2011. aasta 1. septembrit, mil venekeelsed gümnaasiumid pidid õpetama 60 protsenti õppeainetest eesti keeles," kirjutas kapo aastaraamatus.
"Pärast Yana Toomi riigikokku siirdumist Tallinna abilinnapeaks saanud Kõlvart jätkas eelkäija üleminekuvastast tegevust, kuid lisas senisele avalikule tegevusele ka varjatud vastutegevuse. Kõlvarti eesmärk oli sealjuures koondada venekeelseid noori ja näidata nende vastuseisu," kirjutas kapo aastaraamatus.
Riigikogu keskerakondlasest saadik Yana Toom nõuab kaebuses kapo poolt avaldatud aastaraamatus teda puudutava teabe avaldamise õigusvastasuse tuvastamist ning soovib kohustada kapot kustutama või katma kinni aastaraamatu digitaalses versioonis sisalduv väide Toomi kohta ning avaldama aastaraamat uuel kujul kapo veebilehel.
Lisaks soovib Toom kohustada kapot kõrvaldama 2011. aasta aastaraamatu eksemplarid rahvusraamatukogust, Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli ja sisekaitseakadeemia raamatukogudest ning maakondade keskraamatukogudest ning asendada sealsed aastaraamatud uue versiooniga, mille trükkimist Toom samuti nõuab.
Teatavasti esitasid Toomi kaitsjad tänasel istungil avalduse kohtuniku taandamiseks. Taotlus liigub nüüd edasi kohtu esimehe kätte, kes selle rahuldamise või mitterahuldamise lähiajal otsustab. Juhul, kui kohtu esimees otsustab jätta taotluse rahuldamata, teeb kohtunik oma otsuse Toomi kaebuse kohta teatavaks 13. novembri südapäeval.
