Eri rahvaste ja kultuuride mitmekesisus on kogu maailma rikkus, mistõttu on vajalik lõpetada Vene Föderatsiooni ametnike ning haridus- ja administratiivsüsteemi assimileerimissurve soome-ugri vähemuskeelte kõnelejatele, teatab Inimõiguste Instituut.

Siiani on soome-ugri vähemuste osalemine avalikus elus piiratud pärimuskultuuriga, mille riigipoolse rahastamise kriteeriumid ei ole selged, võimaldades Vene ametnikel seda teha oma soovi kohaselt, arvestamata vähemuste endi vajadustega.

2009. aastal kaotati võimalus teha riigieksamit soome-ugri vähemuskeeles, lisaks ei saa vähemusrahvusi puudutavates otsustamisprotsessides vähemused ise osaleda, samuti puudub seadustik vähemuskeelte õppimiseks ja avalikuks kasutamiseks.

Üliharva kasutatakse Vene Föderatsiooni soome-ugri aladel vähemuskeelseid kohanimesid, lisaks pole linnades loodud tingimusi vähemuste keelekeskkonna jätkusuutlikuks arenguks. Tele- ja raadiosaadete osakaal vähemuskeeltes väheneb, põhjustades vähemuste sunnitud keelevahetust mitmetes valdkondades. Vene Föderatsioon on siiani järjekindlalt takistanud vähemustel kirillitsast erinevate tähestike kasutamist, kuigi see on üks olulisemaid vähemusõigusi.

Viimase kümne aasta jooksul on soome-ugri keeli kõnelev elanikkond Venemaal vähenenud ligi kolmandiku võrra. Jätkub vähemusrahvaste ja -keelte diskrimineerimine ning rahvustevahelise vaenu ja sallimatuse õhutamine.

Eelpool mainitud otseseid inimõigusrikkumisi on dokumenteeritud mitmete rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide, sealhulgas Euroopa Nõukogu raportites.

Inimõiguste Instituut kutsub Vene Föderatsiooni üles austama vähemusrahvuste, sealhulgas soome-ugri rahvaste õigusi ning kinni pidama rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustustest selles vallas.