Kuigi Salim Hamdan on juba vabastatud, võib tema tsiviilkohtule esitatud apellatsioonil olla tagajärgi ka teistele kahtlusalustele, kuna Guantanamo Bay vangilaagri kinnipeetavate tavasüüdistuseks on "terrorismi materiaalne toetamine", vahendab BNS.

Washingtonis asuva USA apellatsioonikohtu hinnangul ei saa Hamdani terrorismi materiaalses toetamises, mille Ühendriigid 2006. aastal sõjakuriteoks liigitasid, süüdistamist tagasiulatuvalt rakendada.

Seega pidid prokurörid süüdistuses rahvusvahelisele õigusele tuginema, mis liigitab sõjakuritegude hulka mõned terrorismi vormid, nagu tahtlik tsiviilisikute ründamine, öeldi kohtust.

"Selle juhtumi juures on võtmetähtsusega küsimuseks see, kas terrorismi materiaalne toetamine on rahvusvahelise õiguse järgi sõjakuritegu. Meie vastus on eitav," selgitas kohtunik Brett Kavanaugh kirjalikus arvamuses, millega laias laastus nõustusid veel kaks kohtunikku.

"Kõnekas on ehk see, et enne seda juhtumit pole eales ühegi inimese üle rahvusvahelise õiguse järgi loodud sõjakuritegude tribunalides terrorismi materiaalses toetamises kohut mõistetud," kirjutas Kavanaugh.

"Otsusega antakse seni tugevaim hoop Guantanamo sõjaväekohtute legitiimsusele, mis on juba aastaid inimesi süüdi mõistnud eeldatavates sõjakuritegudes, mis tegelikult seda üldsegi pole," ütles USA kodanikuõiguste ühingu esindaja Zachary Katznelson.

Kõiki seitset meest, kes on Guantanamo sõjaväekohtu otsusega süüdi mõistetud, süüdistati terrorismi materiaalses toetamises.

Hamdan toimetati Jeemenisse ning vabastati 2009. aasta jaanuaris, kuid Ühendriikide seaduslike õiguste aktivistid on jätkanud tema suhtes langetatud sõjaväekohtu süüdimõistva otsuse tsiviilkohtutes vaidlustamist.

Prokuröride kohaselt liikus Hamdan 1996. aastal Jeemenist Talibani kontrollitud Afganistani ning osales bin Ladeni Al-Qaida treeninglaagris.

Hamdanist sai relvi ja tarbekaupu erinevate Afganistanis paiknevate Al-Qaida laagrite vahel vedav autojuht, kellest kujunes hiljem bin Ladeni isiklik autojuht ja turvamees, selgu USA kohtu dokumentidest.

Mees vahistati 2001. aasta novembris teel Kandahari paar nädalat pärast 11. septembri terrorirünnakutele järgnenud Ühendriikide operatsiooni Afganistanis. Vahistamisel leiti tema autost kaks õhutõrjeraketti.

Hamdan viidi Guantanamo Bay vangilaagrisse, kus asus Ühendriikide presidendi George W. Bushi administratsiooni rajatud salavangla vaenlase ebaseaduslike võitlejate kinnipidamiseks.

Endine autojuht on terrorirünnakutes osalemist alati eitanud ning avaldanud süütute inimese hukkumise pärast kahetsust.

Tema juhtum jõudis USA ülemkohtusse, mille 2006. aasta otsuses Hamdan Rumsfeldi vastu jõuti järeldusele, Hamdani juhtumi kohtuliku menetluse protseduur oli vastuolus Genfi konventsiooni sätetega sõjavangide kohtlemisest.

Kongress reageeris 2006. aastal seadusandluse täiendamisega, et protseduure täiustada. Hamdan mõisteti 2008. aasta augustis süüdi ning talle määrati 66 kuu pikkune vanglakaristus, kuid mees viidi peagi Jeemenisse üle, sest ta oli suure osa ajast juba ära istunud.

Ühendriikide president Barack Obama tõotas ametisse astudes Guantanamo vangilaagri aasta jooksul sulgeda, kuid asi on seisma jäänud, sest seadusandjad blokeerisid vangide USA territooriumile toomise ning välisriigid on kinnipeetavate vastuvõtmisse jahedalt suhtunud.