Hooldusõigustüli: Vene meedia kirjutab Soome kohta kohutavaid lugusid
Vene meedia kirjutab Soome kohta kohutavaid lugusid. Kui neid väiteid uskuda, on Soome äärmiselt venevaenulik maa. Üks Vene meedia kesksemaid informatsiooniallikaid on olnud Helsingi ülikooli õigussotsioloogia dotsent Johan Bäckman.
1. väide: Vanemate juurest ära võetud lastele siirdatakse mikrokiibid
Väide: Soomlased on teinud ettepaneku, et kõigile vanemate juurest ära võetavatele vene lastele pannakse mikrokiipimplantaadid, et neid ei saaks Venemaale viia, kirjutas organisatsioon Vene Emad portaalis Nakanune.ru. Organisatsiooni teatel on ettepaneku taga Põlissoomlased.
„Et soomlaste sunniviisil ära võetud vene lapsed ei pääseks ilma loata Soome territooriumilt minema, on Soome võimukandjad teinud äsja ettepaneku, et välismaa laste puhul võetaks kasutusele varrukamärgid. See puudutab ka vene lapsi, kellele siirdataks lisaks kõigele mikrokiibid,“ teatas organisatsiooni Vene Emad pressiteenistus.
Tegelikkus: Põlissoomlaste esindaja Matti Putkonen eitab kategooriliselt väidet mikrokiipide kohta.
„Mitte ükski Põlissoomlane pole sellist ettepanekut teinud. Ma usun, et keegi Soomest on jälle söötnud venelastele uskumatuid muinasjutte,“ ütles Putkonen.
Põlissoomlasest parlamendiliikme James Hirvisaari endine abi Helena Eronen naljatas oma blogis, et Soomes elavad välismaalased võiks panna varrukamärke kandma politsei töö lihtsustamiseks.
2. väide: Ema pandi vangi imetamise pärast
Väide: Soomlased panid Vantaas elava vene ema kuueks kuuks vangi ning keelasid tal ja tema lapsel vabas õhus viibimise, teatab taas sama organisatsioon Vene Emad. Varem olid sotsiaaltöötajad naise neli last tema juurest ära võtnud. Naise sõnul oli vanglakaristuse põhjus see, et ta palus luba lapse imetamiseks.
Tegelikkus: Vantaa perekonnateenuste juht Anna Cantell-Forsbom lükkab väite ümber.
„Meie lastekaitseseadus määratleb üsna selgelt ka laste vanemate juurest ära võtmise alused. Ka kriminaalseadusest ei leidu selliseid pügalaid, et selle põhjal võiks kedagi vangi panna,“ ütles Cantell-Forsbom.
3. väide: Üks laks oli lapse vanemate juurest äravõtmise põhjus
Väide: Venemaa presidendi lasteõiguste volinik Pavel Astahhov ütles ajalehele Argumentõ i Faktõ, et Vantaa ema lapsed pandi alguses lastekodusse ja siis asendusperekonda, sest vanem tütar rääkis, et isa andis talle laksu.
Tegelikkus: Vantaa perekonnateenuste juht Cantell-Forsbom ütles, et ühest laksust ei piisa lapse vanemate juurest äravõtmiseks.
„Seadus määratleb üsna täpselt, millal on täidetud lapse vanemate juurest äravõtmise või kiire ümberpaigutamise eeldused ning mitte mingil põhjusel ega mingitel tingimustel ei täida üks laks neid eeldusi,“ ütles Cantell-Forsbom.
4. väide: Hooldusõigus võeti ära kommi pärast
Väide: Vene naiselt võeti eelmisel aastal lapse hooldusõigus, sest ta keelas oma kümneaastasel tütrel enne suppi kommi süüa, teatas Vesti. Tüdruk kaebas oma isa ehk naise endise abikaasa soovitusel lastekaitsevõimudele, misjärel hakati naist süüdistama tütre vägivaldses kohtlemises ja tüdruk viidi lastekodusse. Hooldusõigus anti isale.
Tegelikkus: Vantaa perekonnateenuste juht Cantell-Forsbom ärritub selle väite peale.
„Nii ei saa mingil juhul teha! Kordan seda, mida ütlesin teise juhtumi puhul. Seadus ütleb nii, et halduskohus kinnitab kõik tahtevastased laste vanemate juurest äravõtmised. Kui meil oleks tobedaid vanemate juurest äravõtmisi, ei kinnitaks halduskohus neid. Seadus määratleb, et kõigepealt tuleb avatud hooldamist toetada ja lisaks sellele tuleb täita need vanemate juurest äravõtmise kriteeriumid,“ ütles Cantell-Forsbom.
5. väide: Rimma Salonenile nõuti 7,5-aastast vanglakaristust
Väide: Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Andrei Nesterenko võttis Moskvas sõna Anton Saloneni hooldusõigusvaidluse kohta.
„Soome prokuratuuri nõutud julm karistus Rimma Salonenile – 7,5 aastat vangistust – ei saa jääda hämmastust tekitamata,“ ütles Nesterenko 2009. aastal RIA Novostile.
Tegelikkus: Prokurör ütles pärast Vene uudise kuulmist, et nõudis Salonenile karistuseks tingimisi vangistust. Salonenile määrati hiljem 1,5-aastane tingimisi vangistus.
