Remondimüra kõlab kui muusika
Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula ütleb, et tänavu on täielikult renoveeritud kaks Tallinna kooli: Kuristiku gümnaasium ja Läänemere gümnaasium. „Selge see, et kõik Tallinna koolid pole praegu väga heas korras,” möönab Pajula, „aga kõigis koolides saab õppetööd korraldada.”
Remont on üks asi, hoidmine teine
„Kõige kiiremaid lahendusi” vajavad Pajula sõnul Pääsküla gümnaasium ja Kadrioru saksa gümnaasium. Peale nende pole täielikku renoveerimist korraldatud nii mõneski pealinna koolis, kuid Pajula toonitab, et nende koolide puhul on oluline, milliseks Tallinna koolivõrk lähiajal kujuneb. „Ei ole mõistlik renoveerida koole, kus pole lapsi. Võib-olla saaks mahutada ühte renoveeritud kooli kahe kooli lapsed,” arutleb Pajula. Ta lisab, et kindlasti peab selle pilguga üle vaatama Põhja-Tallinna ja Lasnamäe koolid.
Kõpitsemist vajavad ka nn eliitkoolid. Näiteks nimetab Pajula juba pea 16 aastat ekspluatatsioonis olnud inglise kolledžit. Siinkohal soovib Pajula tunnustada nii inglise kolledžit kui ka Õismäe vene lütseumi, kuna need koolid on tema sõnul väga hästi hoitud. Ta lisab, et haridusameti jaoks muutub järjest määravamaks koolide säilitamine pärast renoveerimist ning ses vallas tehakse ka erasektoriga koostööd. „Renoveerimine on üks asi, aga koolide hooldamine ja hoidmine, et tulevikus oleks remont odavam, teine,” rõhutab Pajula.
Ainus variant oli valmis saada
Mainitud Kuristiku ja Läänemere gümnaasiumi (mõlemad koolid asuvad Lasnamäel) kapitaalremont oli plaanitud lõppema augusti keskpaigaks.
Eelmise õppeaasta veetis Kuristiku koolipere maja renoveerimise tõttu lähedal asuvas sidekoolis, nüüd peab aga sealsed ruumid vabastama, sest sügisel kolib majja ehituskool. Kuristiku gümnaasiumi remont paistis venivat ja ajakirjanduses avaldati muret, kas Kuristiku koolilastel on üldse sügisel kohta, kus õppida.
„Meie koolimaja avatakse pidulikult 3. septembril,” kinnitas Kuristiku gümnaasiumi direktor Raino Liblik taasiseseisvumispäeva paiku. „Praegu käivad viimased ettevalmistused kooli alguseks, juba sisustame. Meil küll polnud hirmu, et valmis ei jõua. Muud varianti lihtsalt polnud.”
Tallinna tervishoiu kõrgkoolis käib remont oktoobri lõpuni. „Remondimehed on juba nagu perekonnaliikmed ja remondimüra on muusika meie kõrvadele,” naerab õppeprorektor Ulvi Kõrgemaa. Kolmandal septembril avatakse kaks korrust. „Õppetöö remondi pärast ei kannata,” lubab Kõrgemaa. „Paljud õpilased lähevad praktikale ja seal saab ka seminare teha.”
On, nagu on, aga õppima peab
Tallinna Pääsküla gümnaasiumi koduleht teadustas suvel remonditalgutest: Remonditalgud kestavad praegugi. Direktor Leena Arras jutustab: „Püüame viimast võimalust kasutades oma koolikeskkonda natuke parandada. Kes aega saab, tuleb appi, olgu või tunniks. Saime korda ühe korruse, trepikoja ja garderoobi ning poisid värvisid natuke väljast ka, et värskemat ilmet anda.” Arras leiab, et kindlasti on maja praegu, kooliaasta eel, veidi hubasem kui kooliaasta lõpus. „Koolimaja on renoveerimata, aga me ei saa lihtsalt istuda, käed rüpes, ja oodata renoveerimist, mis tuleb võib-olla järgmisel aastal, võib-olla homme (naerab). Peame õppima ja õpetama siin ja praegu ning meie lapsed ja õpetajad on väärt meeldivamat keskkonda.” Maja murekohtadest võiks direktori sõnul pika nimekirja teha – välja vahetada on vaja kõik: elektrisüsteemid, küttesüsteemid, veevärk… Kooli remondimees küll vahetavat välja kriitiliseks muutunud asju, aga suurtesse süsteemidesse investeerida pole võimalik. Arrase sõnul on aastaid „nutetud”, et kui koolil oleks aed ümber, siis saaks lastele õues enamat pakkuda ja maja välisilmet rohkem korras hoida, aga võimalust selleks raha eraldada pole leitud.
„Haridusamet ikka lubab, et ükskord me oma remondi saame, aga ega see üksi neist sõltu, vaid linna võimalustest ja prioriteetidest,” ohkab Arras. „Juba 2011 anti veksel välja, et läheme remonti, aga see aeg libises mööda. Oma osa on siin ka laste arvul, mis vahepeal väga mõõnas. Õpilasi tuleb tänavu rohkem kui eelmisel aastal. Tänagi avaldati soovi meil õppida. Loodame, et ületame 350 õpilase piiri. Maja on, nagu on, aga õppetöö peab algama.”
Olukorrast riigis
HTM-i avalike suhete osakonna konsultant Asso Ladva räägib, et riigikoolide pisiremonti teevad koolid vajaduse ilmnedes oma eelarvest ise ning ministeeriumi teada pole keegi selliste töödega ajahädas.
Suurematest ehitustöödest on kõige keerulisem lugu Ladva sõnul Jõgevamaa gümnaasiumi ehitusobjektil, kus tööde käigus on hoone esifassaad vajunud ning seintesse tekkinud suured praod. „Kuna tulevikus hakkab ministeerium seda hoonet rentima Riigi Kinnisvara AS-ilt, kes on ka tööde tellija objektil, siis ootame neilt vastust, kuidas tekkinud olukord lahendatakse. Praegu mõtlevad ehituseksperdid seal, mida teha,” kirjeldab Ladva.
Artikkel on ilmunud Õpetajate Lehes
