Dokumendi ühe salaprotokolliga määrati Eesti NSVLi mõjusfääri. See kiretu kirjeldus kätkeb endas tohutut tragöödiat.

Me mälestame täna Poolale, Balti riikidele, Soomele ja Rumeeniale väga kurba aastapäeva. 23. august väljendab kõige selgemalt kahekümnenda sajandi inimvaenulikku pärandit. Stalini ja Hitleri vahel sõlmitud pakt oli kuritegelik tehing, mille tulemus oli Ida-Euroopa jagamine kahe totalitaarse ja ekspansiivse diktatuuri vahel ning inimkonna ajaloo kõige hävituslikuma sõja alustamine.

Polnud juhuslik, et 23. augusti mittekallaletungipakt arenes kuu ajaga 28. septembril 1939 sõlmitud Saksa–Nõukogude piiri- ja sõpruslepinguks. Nõukogude Liit ja natsi-Saksamaa olid agressiivsed diktatuurid, kes nägid Euroopa jagamises oma totalitaarsete kavade realiseerimist.

Aprillis 2009 Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud resolutsioonis „Euroopa südametunnistusest ja totalitarismist“ kutsutakse EL-i liikmesriike tähistama 23. augustit kõigi totalitarismi- ja diktatuuriohvrite ühise mälestuspäevana. Nii tuletab tänane päev meile meelde, et mineviku varjud pole ainult möödanik ning rõhutab ohte, mis totalitarismiga kaasnevad.

MRP avas Teise maailmasõja lüüsid ning tõi kaasa Eesti Vabariigi okupeerimise ning sellega kaasnevad inimkaotused, mis rahvastikuteadlaste hinnangul on üle 200 000 Eesti inimese.

Ka tänapäeval tehakse katseid jaotada riike ja rahvaid mõjusfäärideks. Sellise poliitikaga me ei lepi. Esmaspäeval oli 20. august, meie riigi suur pidupäev, me meenutasime seda, kuidas eesti rahvas taastas oma vabaduse. Nädala pärast, 31. augustil möödub 18 aastat sellest, kui Eesti pinnal lõppes teine maailmasõda ja lahkusid okupatsiooniväed.

Me ei tohi lasta end minevikukoledustest heidutada. Kui sellest halvast, mis ajaloos on toime pandud, midagi õppida, siis seda, et me ei tohi hirmudele vaatamata alla anda. Ajalugu näitab, et me peame julgema oma õiguse eest seista, oma vabadust kaitsma ja kaitsma ka teiste rahvaste vabadust, kellelt seda röövida püütakse.

(Autor on kaitseminister ja IRLi esimees.)