Riigieelarve valus tasakaal

Selle aasta suvel Eestis viibinud IMFi missioon avaldas kartust, et valitsuse majanduspoliitilised algatused võivad viia eelarve tasakaalust välja. IMF pidas silmas eelkõige lapsevanemate toetuste suurendamist ja kavandatavat maksureformi. Viimast puudutav eelnõu oli arutusel rahanduskomisjonis.

Plaanitavate muudatuste kohaselt langeb tulumaksumäär tuleval aastal 24 protsendile ja tulumaksuvaba miinimum tõuseb 1400 kroonile. Kokku laekub selle tõttu riigieelarvesse 1,5 miljardit krooni vähem, mida kompenseerib avaliku sektori kulude külmutamine, kiire majanduskasv ja Euroopa Liidust saadavad toetused.

Vaatamata varem kõlanud kriitilistele nootidele on ka Eesti Pank täna veendunud, et valitsus suudab eelarve tasakaalus hoida, kinnitas Raadio Vaba Euroopale Eesti Panga rahvusvaheliste ja avalike suhete osakonna juhtiv spetsialist Kristjan Tamla: “Eesti Panga hinnangul on järgmise aasta eelarve kahtlemata tasakaalus, sest vaatamata sellele, et valitsus kavandab teatavaid maksukärpeid, on ka järgmise aasta kulude kasv suhteliselt väike, jättes arvestamata need kulutused, mida tehakse eurotoetustest.”

Eesti Panga hinnagul on valitsuse prognoositud 5,6 protsendiline majanduskasv tuleval aastal reaalne, ja samasugune kasv peaks panga hinnagul jätkuma ka järgnevatel aastatel.

Stabiilne majanduskeskkond on mõnevõrra rahulikumaks teinud ka Rahvaliidu, mis varem oli oma koalitsioonipartneri Reformierakonna poolt kavandatud tulumaksumäära langetamise suhtes vägagi kriitiline. Rahvaliitlasest rahanduskomisjoni liikme Jaanus Männiku sõnul pole erakond oma kriitilist hoiakut muutnud, alludes siiski koalitsioonipartneritega saavutatud kompromissile.

Pingelisele eelarvele vaatamata soovib Rahvaliit leida lisaraha sotsiaalseteks kulutusteks. “Me otsime lisaks 1.aprilli korralisele pensionitõusule võimalust pensionide täiendavaks tõstmiseks,” teatas Männik.

Raha jääb Jaanus Männiku hinnagul väheks ka kohalikel omavalitsustel. Selles suhtes oli eriti kriitline Riigikogu opositsioon, mis pidas paremaks eelnõud olemasoleval kujul mitte menetleda. Endine Viljandi maavanem Helir-Valdor Seeder Isamaaliidust ei usu valitsuse lubadusse, et omavalitsuste tulubaas kavandatavate maksukärbete tõttu ei kannata. Seederi sõnul on sellel seisukohal ka valitsusega läbirääkimisi pidanud Omavalitsuste Koostöökoda.

“Nende küsimuste kokku ei lepitud ja jäädigi eriarvamusele. Omavalitsuste Koostöökogu pöördus kõigi Riigikogu liikmete poole palvega selles osas aidata ja Riigikogus menetletavat seadust muuta, nii et kohalike omavalitsuste tulubaas oleks vähemalt sellel tasemel, et saaks täita neile pandud ülesandeid,” ütles Helir-Valdor Seeder Raadio Vaba Euroopale.

Isamaaliit ega ka Mõõdukad ei toetanud valitsuse poolt välja töötatud tulumaksuseaduse muudatusi ja soovisid vastavat seaduseelnõud peale esimest lugemist mitte edasi menetleda, kuid see ettepanek ei leidnud rahanduskomisjoni enamuse toetust. Sama kriitilised on Isamaaliit ja Mõõdukad täna suurde saali jõudva riigieelarve suhtes.