Lugeja: Kosjamoori mängimine lõppes sõpruse purunemisega
Lugu on iseenesest lihtne ja tavaline. Mehe sõber läks pikaajalisest kooselust lahku ning kuigi lahkuminek oli õige ja õigustatud valik, oli ta peale seda pikka aega üksinda kodus ja masenduses. Ei lävinud tuttavatega sageli ja üleüldse kapseldus omasse mulli. Kuna lahkuminekule eelnes ka töökaotus, oli saatuse hoop selle võrra suurem.
Meeste omavaheline lohutamine seisnes enda täisjoomises ja eksnaise kirumises. Kuna minu enda mehe selline pidev äraolek sõbra toetamise lipu all mind häirima hakkas, otsustasin midagi ette võtta.
Teatud leinamisperiood on mõistetav peale suhte lõppu, ent kui see aeg hakkas juba aastapikkuseks venima, otsustasin ma mehe sõpra veidi aidata ja teda mustast august välja tuua. Ta oli niisama jutu sees maininud, et tore oleks niisama lõbutseda naisterahvaga, mitte kohe uude suhtesse tormata. See oli minu arvates täiesti mõistlik soov, mille elluviimist ma kohe hakkasingi rakendama.
Niisiis hakkasingi talle ette söötma oma naistuttavaid, kellest oli teada, et neil võib olla ühiseid huvisid ja kui seda pole siis vähemalt füüsiline tõmme ikkagi. Ma ei toonud neid vägisi talle koju, vaid ettevaatlikult arutasin oma mehe ja ka sõbra endaga, kes talle meeldida võiks ja kellega ta tahaks kokku saada. Ei midagi ekstreemset. Mõned variandid meeldisid talle rohkem kui teised ent vedu semu ikka ei võtnud. Jäi ikka oma koju norutama. Või siis meie juures oma kurba saatust kurtmas käima.
Kuni ühel päeval sain ma tuttavaks ühe särtsaka tütarlapsega, kes mehe sõbrale sobiv nii vanuselt kui huvidelt. Polnud otsest eesmärki neid kokku viia. Ma olin uut sõbrannat alles paar kuud põgusalt tundnud. Ei mingit südamesõbrannatsemist, lihtsalt head tuttavad.
Ent ühel päeval sattusid nad samal ajal meid külastama. Uus sõbranna minu juurde omi asju rääkima ja mehe sõber oli tal külas nädalavahetuse plaane paika panemas. Märkasin nende vahel teatavat keemiat ja loomulikult otsustasin olukorda ära kasutada ja susisin mõlemat poolt julgem olema.
Eks nad siis olidki. Kui mehe sõber tahtis aeglaselt ringi vaadata ja uue naisterahvaga tutvuda, siis minu vastleitud sõbranna lendas situatsioonile otse peale. Aega viivitamata ja väga otsekoheselt. Peale mehe sõbra telefoninumbri väljapeilimist. Mu mees andis kuna tema tahtis ju ka, et semul joppaks. Neiu helistas mehe sõbrale juba siis kui ta oli tema ukse taga. Ta oli sinna kohale tulnud pudeli rummiga ja otsustanud, et nii on kõige parem tutvust alustada.
Kuna minu meestele lähenemisstrateegia on olnud hoopis teistsugune, olin pehmelt öeldes šokeeritud. Kuid minu arvamus polnud oluline, peaasi, et kaks inimest on teineteist leidnud. Kuna nad hakkasid siis regulaarselt kohtuma ja tundus, et mehe sõbra enesetunne hakkab paranema, uskusin, et eesmärk on saavutatud.
Asi keeras minu jaoks halvemuse poole, kui vastleitud sõbranna nüüdseks siis mehe sõbra tüdruksõber leidis, et kuna ta on mu mehega tuttav, siis ta võib meile igal suvalisel ajal sisse astuda. Isegi siis, kui mind kodus pole. Et lobiseda ja niisama aega viita.
Mees polnud otseselt selle vastu. Oma jope nüüd ikkagi ja äkki tema seltskond on sellise lävimisega harjunud, tõi ta põhjenduseks. Mind need põhjendused ei huvitanud. Minul on kindlad piirid paigas, mida see uus isehakanud kõigi sõber ületas. Oma sõbrannadega suhtlen ma ise, mitte ei delegeeri seda oma mehele. Ma ka ei lähe torkima mehe sõpru ju tema selja taga.
Kuna värskelt armunute suhe järjest süvenes, olid nad üksteise küljes kinni nagu märjad haavalehed. Ükspäev pidi mehe sõber läbi astuma mingit meestevärki arutama. Mind see ei häirinud, mul oli plaanis raamatut lugeda oma toas ja niisama puhata. Peale sõbra saabumist tema uus semu helistas talle ja teatas, et "ah, sa seal, ma tulen ka siis sinna!" Ja nii see tüdruk kohale kappaski. Viie minuti pärast oli ta kohal. Minu või mu elukaaslase käest ei küsinud keegi luba, kas ta võib üldse külla tulla.
Alguses ma ei teinud sissesadanud külalisest välja, aga kui nad meie diivanit hakkasid sõna otseses mõttes rüvetama, tegin ma märkuse, et kui soovid on "horisontaalsed", siis koligu oma koju oma diivani peale. Mulle vaieldi vastu, et mingit amelemist siin pole jne. Igatahes minu rahulik lugemisõhtu oli rikutud ja ma tegin oma mehele selgeks, et see tšikk enam meie majja jalga ei astu. Tema ei tule võõrasse kohta oma korda kehtestama.
Ja nii see jäigi. Mina enam selle "sõbrannaga" ei suhtle. Meie juures nad ka ei käi, sest nad käivad igal pool koos. Ja ma tõesti mõtlen igal pool. Tean vaikselt ka selle naise katsetest minu mees minu vastu pöörata. On pillatud vihjeid, et minuga pole ju üldse lõbus ja ma olen mõttetu kuivik jne. Õnneks mees ei lähe liimile, sest tema on oma valikus kindel ja ei valinud mind selle jaoks, et ma ta meelt pidevalt lahutaks.
Nii lõppeski minu kosjamoori mängimine. Mõnes mõttes võib öelda, et eesmärk on täidetud - sõbral on uus naine. Muidugi ma ei tea, kui kaua nad koos vastu peavad, sest uus "dante" on ikkagi väga pealetükkiv ja taktitundetu. Sõber on veidi diplomaatilisema lähenemisega. Ent kui ta ise rahul on oma eluga, pole minul õigust viriseda. Meie juures lohutusistumised kasti õllega on ka lõppenud. Praeguseks.
Minu soov teisi aidata romatilises plaanis on nüüd olematuks kahanenud. Olge ettevaatlikud igasuguste paaripanekutega. Teie esmapilgul nähtud hea valik ei pruugi üldse kohe mitte heaks osutuda. Ja tõmbate endale veel jama kaela. Pärast peate veel vastarmunute draamasid ka lahendama. Ei soovita kellelegi.
