Gonorröa ja süüfilise levik Euroopas suurenes, Eestis vähenes
Nakatumise riskirühmadeks on 15-24 aasta vanused noormehed ja neiud ning meestega seksivad mehed. Soodusteguriks võib pidada nimetatud riskirühmade seksuaalset riskikäitumist. See on ka HI-viirusega nakatumise põhiliseks riskiteguriks, mistõttu sugulisel teel levivad haigused loovad soodumuse ka HIV-nakkuse levikule, teatas terviseamet.
Gonorröa levikut on soodustanud viimase kümne aasta jooksul kujunenud gonorröa-tekitajate antibiootikumiresistentsus, mistõttu haigete ravi osutub paljudel juhtudel väheefektiivseks. Sellele viitas juunis 2012 ka Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), mis hoiatas antibiootikumide mittemõistliku kasutamise eest, sest vastasel juhul ootab meid ees tõsine tervishoiuprobleem.
Eesti suhtlusmaadest nakatusid Rootsis gonorröasse ja süüfilisse eeskätt meestega seksivad mehed ja 25-34 aasta vanused mehed ning naised. 2011. aastal oli gonorröa haigestumus 10 inimest ja süüfilise haigestumus 1,9-2,6 inimest 100 000 elaniku kohta.
Saksamaal oli 2011. aastal süüfilise haigestumus 4,5 inimest 100 000 elaniku kohta (meestel 8,6 ja naistel 0,6), kõrgeim (19,1) oli see 30-39. aasta vanuste meeste seas; naiste haigestumus oli kõrgeim (1,7) 25-29. a vanuste grupis.
Inglismaal oli 2011. aastal gonorröa haigestumus 40,1 inimest 100 000 elaniku kohta (meeste hulgas 58,2 ja naistel 22,6). Nakatumise põhilisteks riskirühmadeks olid meestega seksivad mehed ja 15-24 aasta vanused noormehed ja neiud. Süüfilise haigestumus oli 5,6 (meestel 10,2 ja naistel 1,1) ning valdavalt nakatusid meestega seksivad mehed. Paljudel juhtudel olid gonorröa ja süüfilise haiged nakatunud ka HI-viirusega.
Eestis registreeriti 2011. aastal 176 gonorröa juhtu (haigestumus 13,1 inimest 100 000 elaniku kohta) ja 67 süüfilise juhtu (haigestumus 5,0 inimest 100 000 elaniku kohta). Kümme aastat tagasi (2002. aastal) oli Eestis 540 gonorröa juhtu (haigestumus 39,5 100 000 elaniku kohta) ja 286 süüfilise juhtu (haigestumus 20,9 100 000 elaniku kohta).
