Suitsetamine, erinevalt jalutuskäikudest looduses, rikub teadupärast tervist. See omakorda tähendab, et mingil hetkel tuleb teadlikult tervist rikkunud suitsetajat hakata terveks ravima. Paraku võetakse raha suitsetaja tervendamiseks meie kõigi makstavast sotsiaalmaksust.

Arvestades, et Eesti rahvastik vananeb ehk sotsiaalmaksu maksjaid jääb aina vähemaks ning kulutused pensionidele ja tervishoiule aina tõusevad, on iga initsiatiiv raha kokku hoidmiseks tervitatav.

Nii peaks lisaks kaubanduskeskuste ees suitsetamise keelamisele ning töökohtades suitsuruumide sulgemisele kaaluma ka järgmisi samme. Üheks võimalikuks variandiks oleks lisa-tervisekindlustus. Sellesse panustaksid need, kes on otsustanud, et oma tervise eest nad hoolt ei kanna ja sigaret, „burks“ ning viinapits on pigem norm kui erand.

Kui jutt juba „burksidele“ veeres, tuleb meenutada Suurbritanniat, kus katsetatakse korda, mille kohaselt ülekaalulistele mõningaid operatsioone ei tehta. Asja põhjendatakse sellega, et ülekaalulistele narkoosi tegemine võib olla ohtlik ning neil on probleeme ka operatsioonist taastumisega. Arvestades, et iga viies britt suitsetab ja iga neljas on rasvunud (lisaks ülekaalulised!), on asi tõsine.

Tulles tagasi suitsetamise ja raha juurde, võib muidugi öelda, et suitsetaja maksab ju nagunii riigile tubakaaktsiisi. Paraku läheb suurem osa sellest rahast suurde kassasse ning alkoholi- ja tubakaaktsiisist ei piisa, et katta ühiskonnale tekitatavaid kahjusid. Nii peavadki kõik ülejäänud maksma kinni väheste inimeste tervist kahjustavat eralõbu. Jääb vaid üle loota, et valitsus kiidab sotsiaalministeeriumi ettepaneku heaks ning tulevikus hakatakse tegelema ka eestlaste alkoholilembusega.