Lugeja: meid pannakse seadusevastaselt riigi heaks tasuta tööle!
Need majaomanikud, kelle krundi mõlemas servas on naaberkrunt, on veel õnnelikud võrreldes nendega, kelle krunti piirab kahest küljest kõnnitee.
Väikelinnades on tavaliselt krundi ees muru või kuivenduskraav ja kõnniteed puuduvad. Seal on vaja suvel peale oma aias oleva muru pügamise pügada ka aia ja sõidutee vahele java muru. Kes lund ei korista või muru ei niida, seda ootavad trahvid kohaliku omavalitsuse poolt.
Kuid vaadakem ka nüüd natuke seaduseid. Sisuliselt on ju tegemist tööga, mis tehakse teise isiku, antud juhul linna näol oleva juriidilise isiku, heaks, saamata selle eest töötasu ja ka töövahendeid. Lume koristamiseks on vaja kindaid ja lumelabidat. Muru niitmiseks muruniidukit, bensiiini ning kaitsevahendeid. Ning selle peab kodanik ise soetama. Reeglina on igal krundil neli naabrit, kellest kolm on füüsilised isikud ja üks ehk siis linn, juriidiline isik.
Kas keegi kujutab ette, et üks naabritest, olgu ta näiteks tädi Maali, nõuaks, et keegi peaks tema tema aiast viie meetri ulatuses muru niitma. Aga neljas naaber ehk siis linn nõuab seda. Leian, et siin on rikutud nii mõndagi seadusepügalat.
Põhiseaduse paragrahv 29 ütleb, et Eesti kodanikul on õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus. Sama seadus ütleb, et töötingimused on riigi kontrolli all ja töövaidluse lahendamise korra sätestab seadus.
Sisuliselt peaks linn siis pakkuma välja krundiomaniku ja linna vahel töölepingu sõlmimist ning leppima kokku töötasu ning edasi lähtuda töölepingu seadusest, palgaseadusest, puhkuseseadusest ning muudest õigusnormidest.
