Suunis on antud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on tänavu mai lõpus välja öelnud, et nii riigiasutused kui ka kohalikud omavalitsused peavad hakkama elektrienergia ostmiseks riigihankeid korraldama. See puudutab sadu omavalitsusi ja riigiasutusi, kes peaks hakkama tegelema millegi sellisega, milleks täna ilmselgelt kompetents ja praktika puudub.

Riigihangete Registris valitseb elektriostu hangete osas vaikus

Täna ei paista riigihangete registrist veel kümneid ja sadu elektrienergia ostmise hankeid, mis omakorda viitab sellele, et sügisel tekib registrisse elektrihangete laviin. Selleks, et sõlmida leping elektrienergia ostmiseks avatud turult, peaks lihtsate arvutuste tulemusena olema hanketulemus käes hiljemalt 2012. oktoobrikuus, mis omakorda võimaldaks vastavad lepingud novembris sõlmida.

Oluline on siinkohal arvestada, et elektrienergia müüja vahetusest peab teada andma 21 päeva enne tarbimise alustamist. Aga riigihanke korraldama peab. Kes saab, ostab lihtsustatud menetlusega, kellel aga elektritarbimine aasta lõikes seaduses sätestatud piirmäärast kõrgem, see siseriikliku avatud riigihankena. Kõik eeltoodu tähendab aga sadu riigihankeid ja sadu riigihankemenetlusi.

Milline on elektrienergia pakkujate suutlikkus?

Täna tegutseb Eesti turul kokku kuus tegevusloaga elektrienergia pakkujat - lisaks teada tuntud Eesti Energia muudetud nime ja imagoga müügiüksusele ka lätlaste riigifirma Latvenergo, paar bilansihaldurit, kellest tuntum Baltic Energy Service, tuuleenergia pakkujad ASist Eesti Elekter ja sellega nimekiri lõppeb. Euroopa suured energiahiiud aga vastavad küsimusele, miks te aktiivselt Eesti turule ei tule: me ootame ära Estlink 2 valmimise 2014 ja võib olla ka Rootsi-Leedu kaabli valmimise 2016 ja siis vaatame. Venelased on samuti äraootaval seisukohal, kuid Eestisse tütarettevõtte asutamise plaanid on märgilise tähendusega.

2012. aasta teine pool esitab eeltoodud elektrimüüjatele vägagi tõsiseid väljakutseid. Kui jätta kõrvale üheaegselt tekkivad ja pakkumusi vajavad sajad riigihanked ning nendel pakkujana osalemise ning sadade riigihangete pakkumuste koostamise kulud, siis ei saa kuidagi mööda minna riigihangete seadusest tulenevast pakkumuse tagatisest, mis on riigiasutusest ostjale sisuliselt ainukeseks garantiiks selle vastu, et pakkuja hankemenetluse ajal lihtsalt ja sanktsioonideta minema ei kõnniks. Vastavalt riigihangete seadusele, on riigihanke menetluses pakkumise jõusoleku aegse (mis on ligikaudu 3 kuud) garantii suurus kuni 2% riigihanke maksumusest.

Sellise garantiikirja küsib iga riigihanke korraldaja igas riigihankes osalemiseks iga pakkuja käest ning pakkuja peab finantsasutusele nimetatud garantiikirja saamiseks tagatise andma. Reeglina rahas. Ehk sisuliselt deponeerib iga pakkuja 2%-lise pakkuja garantiisumma hankemenetluse ajaks elektrienergia ostja kasuks.

Finantsasutustest ja pankadest vastavate garantiide saamine ja esitamine saab elektrimüüjatele olema tõenäoliselt tõsine finantsväljakutse, sest arvestades pakkujate vähesust, erinevat finantsvõimekust ja hangete läbiviimiseks jäänud aega, tekib probleem, kus paremini kapitaliseeritud suuremate finantsvõimekusega pakkujatel tekib võrreldes väiksematega oluline konkurentsieelis, sel lihtsal põhjusel, et pangad väiksematele pakkujatele garantiisid ühel hetkel lihtsalt enam ei väljasta. Ja kui garantiid ei esita, siis reeglina pakkuma ei pääse.

Kui suur saab olema hinnatõus?

Tekkinud on õigustatud küsimus, kas iga vald, linn või asutus on kursis elektrituru ostupoliitikaga, hankemenetluse erisustega ning oskab oma soove välja öelda, või mis veel tähtsam – riigihankeks kirjeldada nii, et hange vaidlustustesse ei jookseks ning hanketulemus mõistlik tuleks.

Samuti on alati küsimus, kas ühe omavalitsuse või asutuse ametnikud peaksid olema üheaegselt spetsialistid nii elektri, majapidamistarvete, teehoolde jne valdkondade turgudel ning lisaks kõigele veel riigihanke spetsialistid, et viia läbi edukaid ja hästi läbi mõeldud ning korraldatud riigihankeid. Ühene vastus saab olla, et ei saa ning ei peagi.

Murekoht on kindlasti elektri ostmiseks spetsiifiliste teadmiste ja kogemuste puudumine, mis iga väiksema kõrvalekalde korral lõpeb ostjale elektrihinna prognoosimatu tõusuga. Kui juba täna räägitakse elektrihinna tõusust turu avanemise põhjendustel ning suurusjärguks prognoositakse ca 50% tänasest hinnast, siis oskamatult valitud ostumetoodika ja hanke ülesehituse tulemusena võib hind tõusta veel täiendavad 50-75%.

Eelkirjeldatud tulemusel võib tekkida olukord, kus tänasega võrreldes tõuseb elektri hind kuni ligikaudu 100%. Kui sedasi aga juhtub kümnetes kohalikes omavalitsuses, siis on tasakaalust vägagi väljas eelarved kurb tõsiasi. Kui siia lisada veel võimalus, et uued, kaasuspraktikata objektide riigihanked, vaidlustatakse üsna sageli, siis on ees ootamas väga segased ajad ning suur hulk juriidilist närvipinget.

Strateegilised otsused on tegemata

Tekkinud kiire vajadus elektrienergia ostmise massiliseks konkurentsistamiseks ajakriitilises keskkonnas näitab teravalt, mida tähendab riigi ühtsete ostupoliitiliste seisukohtade ning keskse ühishangete praktika puudumine. Õigemini pikemaajalise strateegia puudumine.

Oleks mõistlik määrata aegsasti kesksed elektrienergia hankijad-ostjad, kes konkurentsistaks erineva tarbimismahu ja käitumise alusel standardiseeritud objektidele elektrienergia ostud ning kelle poolt läbiviidud riigihankemenetluse tulemust võiksid kasutada kõik riigihankekohuslased.

Siiani praktiseeritud üritused reguleerida ostujuhtimise valdkonda nii, et üks avaliku sektori asutus viib soovijate jaoks läbi ühe kauba- või teenuse riigihanke ja mõni teine asutus teise kauba või teenuse hanke, ei ole avaliku sektori ostjate poolt omaks võetud ega ka loodetud tulemust toonud. Tänaseks on riik suutnud korralda ühe käe sõrmedel üles loetava arvu ühishankeid ja jätku konsolideerimisele ei ole näha. Ometi on riigiasutuste ostude konsolideerimine selge võimalus kokkuhoiuks.

Aeg on üles ärgata ning seljad kokku panna, sest vastasel korral ei kuuluta tuluke tunneli lõpus muud, kui piduriteta elektrirongi peatset saabumist.

Elektrituru avanemiseni on jäänud kuus kuud.

(Autor on Riigihangete Keskuse juhatuse liige.)