JUHTKIRI: "Tahtsime Volvot, aga välja tuli nii nagu alati..."

Tänapäeva lapsed ei taha saada astronaudiks või tuletõrjujaks. Poliitiku amet on palju kutsuvam – palk on hea, Volvo saad poolmuidu, head inimesed annavad ümbrikus raha ja vastutada pole kellegi ees.

Ühest küljest võib riigikogulastest Volvo-lembidega rahul olla – allahindluse eelistamine näitab, et tegemist on majanduslikult mõtlevate inimestega, kes ei loobi raha niisama. Nii võib loota, et kui hoolitakse oma rahakotist, ei loobita tuulde ka riigi (loe: meie kõigi) raha.

Teisest küljest tekib probleem sellega, et tegemist on majanduslikult mõtlevate inimestega ja majanduslikult mõtlemise tuhinas ununeb see, kas riigikogulasel ikka sobib sääraseid kingitusi vastu võtta. Ja seda isegi siis, kui seadus lubab.

Arvutades Volvo ostmisel saadava kingituse ehk allahindluse rahasse ümber, näeme, et tootja on spondeerinud Volvo XC60 ostnud poliitikut umbes 10 000 euroga. Korrutades selle Eesti Päevalehe vaatlusandmetega, saame tulemuseks, et Zhejiang Geely Holding Group (hiina keeles 吉利汽车), millele Volvo sõiduautosid tootev haru kuulub, on Eesti riigikogujaid toetanud väga laias laastus 240 000 euroga.

Et konspiratsiooniteoreetikuid mitte liiga pika lõa otsa lasta, olgu siinkohal öeldud, et Volvo on juba alates 1950. aastast pakkunud erinevaid soodustusi armeedele ja diplomaatidele ning seega pole Eestis toimuv midagi uut.

Ettevaatlikuks teeb aga see, et Volvo-klubi taustal teab ilmselt ainult Igor Mang, milline ettevõte riigikogujatele veel kingitusi on teinud. Laiem avalikkus aga ei tea, sest Eestis pole riigikogu liikmetel lihtsalt kombeks saadud kingitusi deklareerida. Loomulikult tõstatub küsimus, kuidas suhtub olukorda oma saadiku Toompeale lähetanud tavakodanik. Aga õnneks temalt ei küsita.

Et mitte lõpetada liiga negatiivsel lainel, tuleb kiita Toompea Volvo-klubi algataja Valdo Randpere maitset. Põhjamaiselt konservatiivne ja turvaline masin sobib Põhjalasse ihkava riigi poliitikule nagu rusikas silmaauku.