Kas K, M või U?

92-aastase emakeelse Tartu ülikooli 14 rektorist kümne perekonnanimi on alanud K-tähega, meenutab Õpetajate Leht. Mis täht on 15. rektori nime alguses, selgub 31. mail, kui võitlustulle astuvad rakendusgeoloogia professor Volli Kalm, rakubioloogia professor Toivo Maimets ning biomeditsiinitehnoloogia professor, akadeemik Mart Ustav.

Kõik kolm rektorikandidaati on loodus- ja tehnoloogiateaduskonnast, Maimets ja Ustav ka koolivennad: Tartu Tamme gümnaasiumi vilistlased.

Õpetajate Leht palus kandidaatidel oma tulevast rolli mõtestada Kurt Vonneguti tsitaadi abil: „Issand, anna mulle meelekindlust leppida asjadega, mida ma muuta ei saa, julgust muuta asju, mida ma muuta saan, ja tarkust nende vahel alati vahet teha.”

Mart Ustav: „Tartu ülikool on kestnud varsti 400 aastat. Siin on räägitud eri keeltes ja toimetatud erinevate valitsejate all, hetkekski unustamata, mis on ülikooli roll ühiskonnas. Tarkus ja teadmine, mis on kogunenud, mõjutab meie tegemisi. Ma olen uhke ja tänulik saatusele, et on olnud võimalus olla osaks ja panustada sellesse ülikooli üle neljakümne aasta.

Asjad, mida me varem muuta ei saanud, on nüüd muudetavad, sest olud on muutunud. Ja nad peavadki muutuma, sest vastasel juhul on nad takistuseks meie elus. Seega peame alati olema ühelt poolt konservatiivsed, teiselt poolt altid muutma ja muutuma. Äratundmine tegutsemaks ühes või teises suunas sõltub suuresti inimese sisekaemusest. Sageli on meie tegutsemist ratsionaalselt raske seletada, ja kas alati peabki.”

Toivo Maimets: „Millegipärast tuleb meelde tuttav nõukaaegne keskmisel positsioonil tegelane, kes armastas selle lausega ennast näidata sügavamat sorti filosoofina ning elatava elu mõtestajana. Seetõttu on see lause minu jaoks eneseõigustamise ning tegematajätmistele põhjuste leidmise väljendus. Nii-öelda „äraspidi Hegel” – asjad peavad jääma muutmata, sest nad on juba kord muutmatult nii ja minu tarkus on andnud neile olemise õigustuse.”

Volli Kalm: „Rektor ei saa muuta isegi kõiki neid asju, mis on ülikooli sees muudetavad. Enamasti saab ta luua tingimusi, innustada ja toetada neid, kes on vajaliku arengu eesotsas. Ülikool ei ole otsekohe võimeline suurendama meie riigi SKP-d ja selle kaudu kõrghariduse rahastamist ega tõstma kooliõpetajate palka, kuid saab oma autoriteediga toetada õpetajate sotsiaalse staatuse tõusu, arusaamist kõrghariduse ja innovatsiooni tähtsusest majandusarengule.

Rektoril on lisaks vaja piisavalt tarkust, et mitte muuta seda, mis töötab korralikult ja hea tulemusega – põhitööle pühendumiseks vajavad inimesed kõigele lisaks ka stabiilset keskkonda.”

Tartu ülikooli rektorikandidaatide seisukohtadest ja kavatsustest lähemalt loe Õpetajate Lehest.