Ka käesoleval aastal räpases ja tolmuses Tallinna kesklinnas kõndides, kissitades silmi liivatormi ees, aevastades ninast tolmu, küsin ma endalt taas, miks ei pesta meie linna?

Kõige räpasemad ja sõna otseses mõttes liivahunnikutega kaetud on just kõnniteed, trammiteed, trammipeatused, liiklusmärkide ümbrused keset tänavat ja kõrvaltänavad.

Äsja "parandati" auke peenikese kruusaga. Lahtine kruus lendas kõnniteedele ja sinna see jäi. Mõne kõnnitee ääres võib juba kartulit kasvatada. Haljasalade ääred on mullast mustad - muru algab meetri pärast. Ka tänavaaugud on tolmu ja liiva allikad.

Jah, ma kuulen juba vabandust - kõnniteed on krundi omaniku koristada! Väga hea! Krundiomanikud koristavadki! Aga seal, kus näiteks linn omanikuks on või on omanik teadmata - kes siis koristama peaks? Tuul? Nii et tolm aluspesusse tungiks ja inimesed selle koju viiks? Jah, paraku nii on!

Võib-olla peaks sisse seadma kojameeste süsteemi koos väikeste survepesumasinatega. Poleks raha? 10 miljonit eurot tasuta ühistranspordiks ju leidus. Leiame siis ka pesemiseks. Inimesed tervemad, silmad korras, hingamisteed puhtad.

Teenigem välja see tiitel "Roheline pealinn"! Praegu tundub, et see on pigem eneseiroonia!