Mida muudab uute andmekaitsereeglite kehtestamine?
Kas olete mõelnud, mis juhtub isikuandmetega, mille sisestate internetis lennu broneerimiseks? Kas sotsiaalmeediasse üles riputatud fotot saab kustutada? Kes aitab, kui isikuandmed on varastatud või neid on kuritarvitatud?

EL-i 1995. aasta andmekaitsereeglid olid privaatsuse ja tõhusa andmekaitse tagamisel teistele eeskujuks, kuid nende erinev rakendamine liikmesriigiti on jätnud kaitse auklikuks. See tähendab, et eestlased ei pruugi internetitehingut tehes olla Saksamaa saidil sama kaitstud kui Soome omal. EL-i direktiiv, millel põhineb Eesti 2003. aasta andmekaitseseadus, pärineb ajast, kui internetis olevad andmed moodustasid murdosa praegustest ja Facebooki asutaja oli vaid 11-aastane, vahendab Viviane Reding'i sõnu Eesti Päevaleht.

Kaitsmaks inimeste isikuandmeid tõhusamalt kogu Euroopas, pakkus Euroopa Komisjon välja uued reeglid, mis annavad kodanikele suurema kontrolli oma andmete üle. Inimesed saavad ka rohkem teavet selle kohta, mis juhtub andmetega, mida nad on otsustanud teistega jagada. Uued reeglid peavad tagama parema isikuandmete kaitse sõltumata sellest, kuhu nad on saadetud või salvestatud – isegi väljaspool EL-i.

Ühtsed andmekaitsereeglid hakkavad kehtima kõigi 27 liikmesriigi jaoks. Neid kohaldatakse ka siis, kui väljastpoolt EL-i pakutakse teenuseid meie siseturule või töödeldakse isikuandmeid. Inimeste fotod, videod ja kontaktandmed kuuluvad neile endile, mitte portaalile, mille kaudu nad need internetti sisestavad. Inimestel peab olema hea ligipääs oma andmetele ja võimalus tõsta neid ühest serverist teise.

Säilitamine ja kustutamine

Kui inimesed ei soovi oma andmete säilitamist, siis tuleb need kustutada, kui puudub seaduslikult põhjendatud vajadus. Kui olete riputanud intenetti piinliku foto, siis uued reeglid tagavad, et saate selle enne tööintervjuud eemaldada. Kui isikuandmed varastatakse või neisse sisse häkitakse, siis peab puudutatud inimest informeerima kohe, mitte nädala pärast. Ent õigus olla unustatud ei tähenda õigust varjata või unustada kriminaalkuritegusid, nagu mõned on Eestis arvanud. See õigus ei ole absoluutne.

Ettevõtetele annavad uued reeglid suurema õiguskindluse ja vähem bürokraatiat. Kogu EL-is saab äri ajada ühtede reeglite, mitte 27 erineva skeemi alusel. Juriidilised isikud peavad lävima ainult oma asukohariigi andmekaitseasutusega. See hõlbustab äri Eestis ja üle Euroopa.