Kuna nädalavahetusel oli polikliiniku osa suletud, siis pidin kord kaks päeva käima traumapunktis süsti saamas.

Laupäeva hommikul jõudsin traumapunkti - kaasas ampull ravimiga ning igaks juhuks ka dokument. Kohal olnud töötaja küsis minult kaks krooni süstlaraha. Kahjuks polnud mul raha kaasas. Selle peale nähvati, et kuna tegemist pole traumaga, siis temal puudub alus mulle süstal omadest varudest anda ning toogu ma kodust raha või apteegist süstal.

Sama haigla hoovis asus surnukuur, kus oli iroonilisel kombel ka narkomaanidele tasuta süstalde jagamise punkt.

Ütlesin traumapunkti töötajale, et kui ta nüüd oma süstlaga mulle selle valuvaigistava süsti siiski ära teeks, siis ma oleks võimeline paremini ja kiiremini liikuma ning tooksin sealt süstlapunktist talle uue süstla asemele, sest koju raha või apteeki süstla järgi minekuks oli tee liiga pikk, et seda haige seljaga läbida.

Lühidalt öeldes kestis meie väitlus hea 10 minutit enne, kui ma suutsin talle selgeks teha, et ülimalt totter on minul, kes ma olen haigekassa poolt kindlustatud ning sama polikliiniku arsti poolt igahommikusele süstimisele saadetud, komberdada kaugemal asuvasse apteeki süstla järgi, aga narkomaanile on see samas hoovis tasuta.

Andsin oma ausõna, et toon järgmisel päeval süsti saama tulles oma võla ära ja sain selleks päevaks mure lahendatud.

Pühapäeva hommikul oli mul kaasas raha kahe süstla jagu, aga seda ei soovitud ka pakkumise peale vastu võtta ja öeldi, et neil viidi peale minu eilset käiku vastav muudatus sisse. Loodetavasti praegu enam selliseid vastuolusid kuskil pole.