Puukentsefaliidi üleelanu: te riskite oma eluga, kui te ei vaktsineeri!
Enimlevinud argument vaktsineerimise vastu on selle võimalikud kõrvalnähud. Vaktsiinivastased on veendunud, et vaktsineerimise läbi saavutatav immuunsus ei kaalu üles võimalikke ohtusid. Ehk siis igal juhul tasuks jätta vaktsineerimata, sest mine tea, mis see endaga kaasa võib tuua. Siinkohal tsiteeriksin Andres Meritsat (TÜ professor): "Kõik, mis on täiesti ohutu, on täiesti kasutu!" Ja täpselt nii arvan ka ise. Igal asjal on omad riskid ning keegi peab paratamatult need enda kanda võtma. Kõrvaltoimeid esineb sagedusega üks mitmele tuhandele ja see on väga vähe. Seega vaktsineerimine on suhteliselt ohutu.
Vaktsiini kõrvaltoimeid võiks lausa võrrelda auto kindlustamisega, et seda paremini mõista. Kui me kindlustame auto, siis see ei tähenda veel, et autoga mitte midagi ei juhtu, olgugu, et auto on kindlustatud. Õnnetusi ikka juhtub. Kuid igal juhul on kindlustamine kordades mõistlikum kui kindlustamata jätmine.
Mis aga saab siis kui me ei vaktsineeri? Võtame siinkohal näiteks puukentsefaliidi. Terviseameti andmetel esineb puukentsefaliiti 18,7 juhtu 100 000 inimese kohta. See on umbes 250 juhtu aastas, mida on päris palju. Seega tõenäosus seda saada on reaalselt täiesti olemas. Vaktsineerimata jättes riskid siinkohal oma eluga: võid jääda invaliidiks ja ka surm ei ole välistatud. Samas on igasugune haiglaravi väga kallis ja puukentsefaliit on pika kuluga haigus. Seega ka kulutused ravile on suured. Vaktsineerimine on ilmselt kordades odavam. Olen ise selle läbi põdenud ja see ei olnud just meeldiv. Haigusele saadi jälile hilja ja kulg oli raske. Haiglavoodis olles keerles peas vaid mõte, et miks ma ei vaktsineerinud. See oli mul plaanis, kuid ma ei kiirustanud ja tulemus oli varsti käes.
Vaktsiinivastastelt tahaksin aga küsida, et mida te siis teete, kui jätate näiteks oma lapse vaktsineerimata ja ta saab nakkuse? Või sootuks sureb? Kas te siis oleksite ka vaktsineerimise vastu? Ilmselt leiaksite süü kellelgi teisel ja kiruksite edasi, kui paha kõik on. Kuid iga laps, kes sureb selle pärast, et vanem ta vaktsineerimata jättis, jääb vanema hingele. See on tema enda vastutustundetuse vili ja süüdistada saab siinkohal küll vaid iseennast.
Maailmas on umbes kaks miljardit inimest, kel on mingi nakkus, mida oleks saanud vaktsineerimise abil ennetada. Kas seda pole mitte palju? Meie teadlased näevad meeletut vaeva, et leida lahendusi, kuid inimesed ise ei taha neid kasutada. Kui palju on inimesi, kes on surnud vaktsineerimise tagajärjel? Mitte eriti palju. Kuid kui palju on vaktsiiniga päästetud elusid? Miljoneid! Neilt, kes küsivad, miks riskida vaktsineerimisega võimalike kõrvalmõjudega, küsiksin vastu, et miks riskida vaktsineerimata jätmisest põhjustatud invaliidsuse või surmaga?
