Kohtunik Leo Kunmani süü ei leidnud tõendamist ka teises kohtuastmes
Tartu ringkonnakohus jättis täna muutmata Tartu maakohtu eelmise aasta 20. oktoobri otsuse, mllega mõisteti Leo Kunman (61) ja Janek Kunman (37) süüteokoosseisu puudumise tõttu neile esitatud kelmusesüüdistuses õigeks. Samuti mõistis maakohus tõendamatuse tõttu L. Kunmani õigeks kindlustuskelmuse katse süüdistuses. J. Kunmanile süüks arvatud kaasaaitamise süüdistuse kindlustuskelmuse katsele kvalifitseeris maakohus aga ümber kelmusekatseks ning tunnistas ta selles süüdi. Maakohus mõistis J. Kunmanile rahalise karistuse 320 euro ulatuses.
Leo Kunman on Harju maakohtu kohtunik, kelle ametikohustuste täitmine kohtunikuna on peatatud kuni tema suhtes kriminaalmenetluses tehtava lõpplahendi jõustumiseni, teatas Tartu ringkonnakohus.
Ringkonnakohus leidis, et kriminaalasjas ei ole kogutud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et L. Kunman või J. Kunman oleks esitanud kindlusseltsile pärast 29. juunil 2009 toimunud avariid esimese kindlustusjuhtumi esinemise või sõidukil tekkinud vigastuste kohta tegelikkusele mittevastavaid väiteid. Kindlustusselts maksis L. Kunmanile kindlustushüvitise välja seaduslikel alustel ning L. Kunmanil oli seaduslik õigus nimetatud hüvitise saamiseks.
Riiklik süüdistus heidab L. ja J. Kunmanile ette, et kuigi kindlustusselts hüvitas L. Kunmanile kõik tema sõiduki taastamiseks tehtavate remonttööde kulud, siis tegelikkuses väljamakstud summa ulatuses töid ei teostatud ja süüdistatavad said alusetult varalist kasu. Ringkonnakohus aga leidis, et õige ei ole prokuröri väide, nagu oleks kindlustushüvitise väljamaksmine seatud sõltuvusse tekkinud kahju kõrvaldamisest. Kindlustushüvitise väljamaksmine on vastavalt võlaõigusseadusele seatud sõltuvusse kahest asjaolust – kindlustusjuhtumi esinemisest ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaksmääramisest. Kindlustusobjekti taastamine ei ole kindlustushüvitise saamise eeldus.
Samuti leidis ringkonnakohus, et ka pärast 8. jaanuaril 2010 toimunud avariid teise kindlustusjuhtumi osas lähtus L. Kunman kindlustuslepingu tingimustest ning ei esitanud kindlustusseltsile tegelikkusele mittevastavaid asjaolusid. Sõiduki remondi eelkalkulatsioonid esitas ja kindlustusseltsi esindajaga suhtles remonttööde osas vaid J. Kunman. Puuduvad tõendid, et L. Kunman oleks olnud teadlik remonttööde loetelust, mille J. Kunman eelkalkulatsiooni kandis.
Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et J. Kunman pani toime kelmusekatse. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on üheselt kindlaks tehtud, et pärast esimest, 29. juunil 2009 toimunud avariid ei kõrvaldanud J. Kunman kõiki sõiduki vigastusi, jättes kõrvaldamata sõiduki kapoti ja vasaku tiiva vigastused. Pärast 8. jaanuaril 2010 toimunud avariid märkis J. Kunman remonttööde eelkalkulatsioonidesse ka sõiduki taolised vigastused, mis olid sõidukile tekkinud esimese avarii käigus ning mida J. Kunman pärast esimest avariid tegelikkuses ei kõrvaldanud.
