Euroopa Liidu võlakriisi lahendamiseks käis Euroopa Komisjon mullu välja kuueosalise ettepanekute paketi, mis on kõige ambitsioonikam Euroopa majanduse juhtimist käsitlev algatus pärast rahaliidu loomist 20 aastat tagasi.

Euroopa žargoonis suupäraselt kuuikpaketiks kutsutud seadused näevad ühelt poolt ette range eelarvetasakaalu, mis on paljudele euroliidu maadele seni võõras olnud. Teisalt keskendub see liikmesriikide makromajanduslike protsesside hoolikale jälgimisele. Sel viisil on võimalik tuvastada võimalikud makromajanduslikud probleemid, neile tähelepanu juhtida ning leida koostöös liikmesriigi valitsusega kõige efektiivsemad lahendused võimalikult ruttu. Näiteks juhib Euroopa Komisjon tähelepanu riigi konkurentsivõime langusele, suurele riigivõlale või kinnisvaramullile.

Euroopa häiremehhanism

Üheks kuuikpaketi osaks on makromajandusliku tasakaalustamatuse tuvastamine eesmärgiga tagada riikide jätkusuutlik majandusareng ning võime reageerida paindlikult majandusšokkidele. Samuti tahetakse ennetada Euroopa Liidu majandusarengut ohustavate ehk kahjuliku tasakaalustamatuse tekkimist.

Makromajanduse tasakaalu hindamise tulemusena esitas Euroopa Komisjon eelmisel nädalal esimest korda häiremehhanismi aruande kõigi liikmesriikide kohta. Esimeses häiremehhanismi analüüsis tõi komisjoni majandus- ja rahaküsimuste eest vastutav asepresident Olli Rehn välja kaksteist liikmesriiki, kelle majandus on ühes või mitmes valdkonnas tasakaalust väljas.
Kokku vaatleb Euroopa Komisjon kümmet olulisemat majandusnäitajat, nende seas on kogu oluline majandusinfo, nagu näiteks riigi jooksevkonto näitajad, muutused ekspordi- ja konkurentsivõimes, tööhõive, erasektori võlg ja muu säärane.

Tänavuses aruandes ei hinnata küll Kreekat, Iirimaad, Portugali ning Rumeeniat, sest need riigid saavad toetust ELi finantsabi programmist ning nende majandusolukorda jälgitakse juba varasemalt ülima põhjalikkusega.

Kui Hispaania ja Itaalia puhul leiab meie ajakirjandusest tihti analüüse nende majandusprobleemide kohta, siis eestlasi võib üllatada, et Euroopa Komisjon on pidanud vajalikuks põhjalikult uurida ka Soomet, Rootsit ja Taanit. Soome puhul nähakse võimalikke probleeme näiteks ekspordi osakaalu vähenemises riigi majanduses viimasel viiel aastal. Rootsis ja Taanis tekitavad endiselt peavalu taevasse kerkinud kinnisvarahinnad ning erasektori suur võlakoormus (vastavalt 237 ja 244 protsenti SKT-st, mis jääb siiski märkimisväärselt alla Iirimaa ja Küprose näitajatele, mis on vastavalt 341 ja 289 protsenti).

Eestil kõik korras

Häiremehhanismi aruande eesmärk ei ole ühtki riiki häbiposti panna. Pigem on tegu eelhoiatusega, et Euroopa Komisjon hakkab uurima, kas mainitud riikide puhul võib tekkida suuremaid probleeme, kas nende probleemidega tegeletakse õigel ajal ning kas rakendatavad meetmed on piisavad.

Kindlasti on esimene häiremehhanismi analüüs Eestile tunnustuseks, sest meid ei leia nende riikide nimekirjast, mille puhul Euroopa Komisjon kahtlustab tasakaalustamatuse olemasolu. Komisjon tunnustas aruandes Eesti majanduse kohanemisvõimet ja turgude paindlikust. Seetõttu ei ole komisjon pidanud vajalikuks põhjalikumat analüüsi Eesti puhul läbi viia, kuigi vaadeldavast kümnest näitajast ületab Eesti punase joone kolme puhul.

Eesti puhul jäi silma erasektori suur võlakoormus, mis on meil 176% SKT-st (lubatud lävepakk on 160%), kolme aasta keskmine töötus 12% (lävepakk 10%) ning välisvõla ja väliskohustuste ning varade suhe SKT-sse 72% (lävepakk 35%). Viimase puhul tuleb arvestada, et Eesti kui väike ja arenev riik on siia meelitanud märkimisväärseid välisinvesteeringuid, mis toovad kasu kogu riigile ja erinevad rahavoogudest erasektori laenude finantseerimiseks.

Komisjoni otsus Eesti kohta tehti eeldusel, et seni toimunud kohanemine jätkub ja kriisist on saanud hea õppetunni nii erasektor (võlg on kohustus, mille peab tagasi maksma ja laenu andmine on risk) kui ka poliitikud (konkurentsivõime tõstmine on ainuke võimalus tagada välisinvesteeringud ja seega majanduskasv). Eelmise aasta märkimisväärse majanduskasvu taga oli Eestis ju suurenenud konkurentsivõime ning kriisi ajal töötlevasse tööstusesse tehtud investeeringud.

Kuidas kontroll jätkub?

Mai lõpus esitab Euroopa Komisjon mainitud tosina liikmesriigi kohta täpse analüüsi ning teeb ettepanekud, kuidas tasakaalustamatust nende majanduses vähendada. Kui mõni liikmesriik ettepanekuid järjepidevalt eirab ning jätkab vastutustundetut majanduskäitumist, tuleb rikkujariigil esmalt deponeerida pandiks 0,1% SKP-st. Kui ka seejärel Euroopa Investeerimispanga soovitusi eiratakse, muutub pandisumma trahviks. Näiteks Eesti puhul oleks sellise trahvi suurus pea 16 miljonit eurot ehk väga arvestatav summa. Euroopa Komisjon on teinud ka ettepaneku tulevikus täiendavalt külmutada riigile makstavad struktuurifondide maksed.

Praeguse väga tõsise majandusliku olukorra Euroopa Liidus tekitas mitmete riikide elamine üle oma võimete ning arvamus, et vastutustundlik majanduse juhtimine "ei tasu ära". Alles Euroopa Liidu kõige rängem kriis tekitas liikmesriikides üksmeelse soovi anda Euroopa Komisjonile piisavalt jõudu kaitsmaks kogu Euroopa huve.

Komisjonile usaldati see ülesanne põhjusel, et tegemist on kõige erapooletuma institutsiooniga, kellel on teisalt piisav kompetents. Lähiajalugu on kahjuks näidanud, et mitmete liikmesriikide valitsused ise ei ole suutnud vastutustundliku majanduspoliitika järgimist tagada. On ebaõiglane, et selle eest peaksid kannatama teised.

Pikalt vinduva võlakriisi tõttu on kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel ja kodanikel kaotada väga palju. Seetõttu on kõigi osapoolte eesmärgiks ületada kriis, tagada euroraha usaldusväärsus ning tõsta Euroopa konkurentsivõimet.

(Autor on Euroopa Komisjoni esinduse infonõunik.)