Lamasin kuu aega haiglas, kuid olukord läks hullemaks (vihjati insuldiohule) ja mulle tehti lõpuks keisrilõige.

Paljud sõbrannad kirtsustasid hiljem nina ja ütlesid läbi lillede, et ma ei ole õige ema. Õiged emad sünnitavad ise. Järeldasin päris varsti, et kes sünnitab keisrilõikega, peab arvestama ka sääraste kommentaaridega. Lõpuks matsin selle teema maha, sest mul on terve laps. Ta on aktiivne, käib jäähokit mängimas ja erinevalt sõbranna lapsest, kes sündis vaginaalselt, kuid saab pidevalt haiguste pärast antibiootikume, ei ole minu poeg olnud kunagi nii haige, et ta antibiootikume peaks võtma.

Kuid ootamatuid süümepiinu ja palju küsimusi tekitas minus läinud nädalal Eesti Ekspressis ilmunud Adik Levini artikkel “Keisrilõike võidukäik”, kus meditsiiniteaaduste doktor kirjutab muu hulgas, kui oluline on vastsündinu arengule loomulik ilmaletuleku viis.

Adik Levin rõhutab oma artiklis, et inimese sünnituskäitumise reeglitesse tuleb suhtuda ülima tõsidusega. Ta loetleb lisaks, et sama olulised on rinnapiimaga toitmine, eriti ternespiima saamine lapse esimese elutunni jooksul. Ternespiimas leiduva väga vajaliku sekretoorse IgA (immuunglobuliin A) kontsentratsioon kahaneb piimas iga tunniga ja ternespiima kasutamise edasilükkamine ei anna enam vastsündinule sama efekti. Loomulik on ka lapse paigutamine ema kõhule kohe pärast sünnitust, ema ja lapse silmast silma kontakt, naha puudutamine ja veel palju teisi väga tähtsaid sidemeid, mille laps emalt vaid loomulikul sünnitusel kaasa saab.

Minu laps jäi sellest kõigest ilma, sest sündis keisrilõikega. Mida ma peaksin nüüd arvama? Kas ma oleksin pidanud siiski ise sünnitama? Mind valdavad süümepiinad. Eriti kui ma loen tunnustatud lastearsti viimast lõiku Eesti Ekspressis: Alati peab silmas pidama, et loodus on ette näinud just vaginaalse sünnituse ja et sellest sõltub lapse tulevane bioloogiline, füüsiline ja vaimne tervis.

Mul on sügavalt kahju, et Adik Levin ei too näiteid, kuidas siis konkreetselt keisrilõige mõjutab lapse bioloogilist, füüsilist ja vaimset tervist. Lihtsalt väited. Mind teeb see artikkel murelikuks, pisut ärevaks, tekitab kergeid süümepiinu, aga ka pahandab, sest ma ei saa oma küsimustele vastuseid.

Lugejakirja eest anname Siirile auhinnaks Evelin Kivimaa romaani "Armunäljaste festival" Menu kirjastuselt.