Eesti riiki lasti nüüd kaks korda üle: esimene kord kasutas Galojan meile antud raha oma suvalistel otstarvetel, siis jättis ta meie õiglustunde pika ninaga ja läks peale kohtumõistmist hoopis mujale riiki. „Ma tulen kohe tagasi, käin ainult korra teises riigis. Hoidke kong soojas!”

Mis mõte on meie seadustel, kui neid kehtestatakse ajuvabalt? Kuidas peaks see karistus võrduma tolle raha varastamisega? Näiteks on arusaamatu, mis karistus on viis kuud vanglaaega Galojanile. See ei too esiteks seda raha tagasi ja teiseks ei rehabiliteeri vangla kedagi.

Vangla on mõttetu koht. See on kinnine ala, kus peaksime hoidma ühiskonna kontrolli alt väljas olevaid ohtlikke inimesi. Galojani koht pole otseselt vanglas, vaid riik võiks ta välja üürida Ipodi tehasesse Hiinas. Seal oled orjatööl ja teenid sunniviisiliselt oma võlga tagasi. Miks peaks ta istuma kuskil kongis ja jalga kõlgutama?

Galojan mõtles ilmselt sama ja läks lihtsalt minema. Mis talle ikka teha saadakse? Kuskil teises riigis kaasab ta uued advokaadid ja ajab kogu juhtumi nii sogaseks, et protsess käib meie riigis veel kümme aastat ja isegi kui ta lõpus taas süüdi mõistetakse, on kuritegu juba kas aegunud või pääseb ta reaalsest karistusest.

Kasu saab jällegi meie noor poliitik, kes saavutab tähelepanu, sümpaatiat ja uusi tööpakkumisi. Minu arust on Eesti kohtusüsteemi impotentsus kõigile näha, olles nõdra vanamehe moodi. Reaalse kuriteo sooritanud inimene saab vähe aastaid (kui üldse) ja mingi rahasumma tuuri pannud inimene saab teha seda vabalt, kuna talle ei tehta midagi. Viiol polnud küll nii glamuurne, kuid lõi ikkagi otsa lahti.

Kas Galojani teol on üldse kuskil ohvreid? Ta varastas põhimõtteliselt ainult raha, ei lõiganud musta turu jaoks orbudelt elundeid välja. Nihverdatud rahaga ostis ta endale ilusaid asjakesi, mitte laskemoona ja kokaiini. Kõik see sai võimalikuks meie seaduste paindumatuse ja ametnikkonna jäikuse tõttu.

See on muidugi minu tõlgendus ja las teo analüüs jääda oma eriala inimestele, kuid fakt on see, et üsnagi keskpärase intelligentsiga inimene sai hakkama mingis mõttes pettusega ja karistust põhimõtteliselt ei järgne. Kui nüüd on teada, et sellise summa varastamise eest saab viis kuud kinnist aega, siis on tulemas ju uusi juhtumeid. Karistus on nii naljakas ja selle täideviimine nii kohmakas, et muidugi on viie kuu jalakõlgutamise eest mõtekas 17 000 eurot endale tasku ajada.

Mis on loo moraal? Esiteks on meie õigussüsteem naljanumber, teiseks saab piisavalt nahaalne inimene Eestis kenasti ära elada ja kolmandaks julgustab see noori poliitikasse tulema, kuna see on ainus mõttekas koht, kus rahateenimiseks olla. Kõik makstakse kinni ja kinni ei lähe.