Pärast 38 protsendi valimissedelite kokkulugemist oli Ühtsel Venemaal 47,78, komparteil 19,86, liberaaldemokraatidel 13,13 ja Õiglasel Venemaal 12,71 protsenti häältest, ütles komisjoni esimees Vladimir Tšurov.

Avaliku Arvamuse Fondi korraldatud lävepakuküsitluse kohaselt pääseb duumasse neli erakonda: Ühtne Venemaa 46, kompartei 21, Õiglane Venemaa 14 ja Liberaaldemokraatlik Partei 13 protsendiga häältest, vahendab BNS.

Uudisteagentuuri Itar-Tass esialgsete arvutuste kohaselt tähendab see, et Ühtne Venemaa saab 450-kohalises alamkojas umbes 220 kohta. Senises riigiduumas oli Ühtsel Venemaal 315 mandaati ehk 70 protsenti saadikukohtadest.

Itar-Tassi kohaselt saavad kommunistid 100, käremeelse Vladimir Žirinovski liberaaldemokraadid 67 ning Õiglane Venemaa 63 kohta.

Kremli-meelse Ülevenemaaline Avaliku Arvamuse Uurimise Keskuse (VtsIOM) andmetel pälvis Ühtne Venemaa 48,5, kompartei 19,8, Õiglane Venemaa 12,8 ning liberaaldemokraadid 11,42 protsenti häältest.

Eelmistel valimistel kogus Ühtne Venemaa 64,3 protsenti (315 kohta), kommunistid 11,57 (57), liberaaldemokraadid 8,14 (40) ning Õiglane Venemaa 7,74 protsenti (38) häältest.

Esialgsed ametlikud täielikud valimistulemused selguvad kavakohaselt esmaspäeva hommikul.

Seekordseid valimisi peetakse peaminister Vladimir Putini populaarsuse proovikiviks. Ta kandideerib märtsis pärast nelja peaministriaastat taas presidendiks. Senine riigipea, duumavalimistel Ühtse Venemaa nominaalne esinumber olnud Dmitri Medvedev on lubanud võimutandemi ametivahetusega hakata omakorda peaministriks.

Valimised algasid Eesti aja järgi laupäeva hilisõhtul, kui avati jaoskonnad Kaug-Idas. Venemaa üheksa ajavööndi ja suuruse tõttu kestis valimispäev 21 tundi. Viimasena suleti jaoskonnad Eesti aja järgi pühapäeva õhtul kell 19.00 Kaliningradi oblastis.

Valimisi varjutas mure võimalike rikkumiste pärast. Valimispäeval sattusid rünnaku alla populaarse raadiojaama Ehho Moskvõ ja valimisvaatlejate ühenduse Golos veebilehed, juurdepääsu polnud ka mitmele opositsiooni uudisteportaalile.