Õpetajate Lehe toimetusele kirjutas pedagoog, kelle normkoormus oli seni 22 tundi nädalas. Kahe üle normi antud tunni eest maksti talle lisatasu koefitsiendiga 1,5. Koolis kehtestatud uus normkoormus on 24 tundi ja lisatasu õpetaja selle kahe tunni eest enam ei saa. Tegemist on palga otsese langusega, märgib kirja autor. Kui normkoormus tõuseb nelja tunni võrra, kaotab lisatasust ilma jäänud õpetaja aastas terve kuupalga, kirjutab teine pedagoog.

Pisteline helistamine Tallinna koolidesse kinnitab kirjades märgitut: osa koole on koormusnorme tõstnud ja see on toonud kaasa palgalanguse. Normi tõstmist põhjendatakse napimaks jäänud eelarve, uute õppesuundade avamise, laenude ja muuga.

Kuristiku gümnaasium tõstis sügisel koormusnormid maksimaalseks – 24 tundi põhikoolis ja 22 gümnaasiumis –, et katta kooli remondiga tekkinud lisakulutusi ning kompenseerida kolimisega kaasnenud õpilaste arvu vähenemist. Ent kooli eelarve oli ennegi pingeline, sest välja on arendatud kulukad tugisüsteemid, odavad ei ole ka uue õppekavaga ettenähtud valikained jms. Direktor Raino Liblik loodab, et kool suudab pärast praeguse üleminekuperioodi lõppu madalamate koormusnormide juurde tagasi pöörduda.

Ka inglise kolledž tõstis koormusnormi, kuid ainult tasemele, mis on Tallinnas juba üldiseks muutunud: 22 tundi nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis. (Selline norm on kehtestatud ka 32. keskkoolis, saksa gümnaasiumis jm.) Koormusnormi tõstmise peamine põhjus oli inglise kolledžis kooli ujula ehitamisega kaasnenud laenude tagasimaksmine ning valikainete ja koolituste rohkus, tõdeb direktor Toomas Kruusimägi. Koormusnorme on tõstetud ka Kivimäe põhikoolis, kuid vaid üksikutel õpetajatel, kusjuures ühegi pedagoogi palk pole langenud.

Lõuna-Eestis on tüüpiline, et koormusnorme tõstavad koolid, kus on vähe õpilasi. Tallinnas pole see päris nii. Ca 250 õpilasega Sikupilli keskkoolis on koormusnorm nii põhi- kui ka keskkoolis 22 ja kool ei kavatse seda tõsta. Direktor Villu Mengel ütleb, et nad on oma rahakasutust tähelepanelikult jälginud ja nii on jätkunud raha isegi inventari soetamiseks ja arvutiklassi sisustamiseks.

Ca 350 õpilasega Liivalaia gümnaasiumis on normkoormus samuti 22 nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis. Direktor Veiko Rohunurm ütleb, et normi tõstavad nad alles viimases hädas, kui üldse, sest see poleks õpetajate suhtes õiglane.

Samas on ca 350 õpilasega Pääsküla gümnaasiumis koormusnormid juba paar aastat maksimaalsed. Põhjenduseks tuuakse valikainete suurt arvu ning lapsele tasuta huviringe ja pikapäevarühma.
Tallinna koolid on väga erinevas olukorras ja nii suhtutakse ka koormusnormide tõstmisse mitut moodi.

Mõnel pool Eestis on olnud probleemiks seegi, et kool jätab õpetajale maksmata lisatasu normkoormust ületavate tundide eest. Minister on soovitanud sel puhul kohtusse minna. See on kulukas ja keeruline.
Teemat Õpetajate Lehele kommenteerides vastas haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, et muidugi võib õpetaja pöörduda oma murega ministeeriumi poole, kuid mitte anonüümselt – asja saab uurida ja selgitada üksnes juhtumipõhiselt.
Seadus kaitseb õpetajat ka siis, kui kool tõstab normkoormuse üle 24 tunni põhikoolis või üle 22 tunni gümnaasiumis. Näiteks 25-tunnine koormusnorm pole seadusega kooskõlas.