Annetti õpetaja Marika Kangro, mis võistlusega tegu oli?

„Jugend debattiert international” on rahvusvaheline väitluskonkurss saksa keelt õppivatele õpilastele eesmärgiga õpetada Kesk- ja Ida-Euroopa noori oma vaateid ja seisukohti veenvalt saksa keeles esitama. Väideldakse aktuaalsetel ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Tänavu osalesid kaheksa riigi koolinoored, kokku 2300 õpilast. Mina hakkasin selle võistlusega tegelema 2006. aastal, kui Eesti projektiga liitus. Kõigepealt koolitatakse saksa keele õpetajad väitlema, et nad oskaksid edaspidi õpilasi juhendada. Väitlusel on range raamistik, kindlad reeglid, mida täpselt jälgitakse, see struktuur tuleb lihtsalt ära õppida.

Võistlus oli Eestile juba viies. Oleme olnud varemgi pildil. Teine tänavu Eestit esindanud gümnasist, Henri Lempu Tallinna saksa gümnaasiumist oli samuti väga tubli, jõudis poolfinaali.

Kui keeruline struktuuri omandamine õpetajale oli?

Esimestel kordadel tõstsin käed püsti. Meid pandi kohe koolituse esimesel päeval väitlema – kaks poolt ja kaks vastu. Õpetajate näod venisid seepeale päris pikaks. Ettevalmistamata oli raske leida argumente isegi nii lihtsale teemale nagu „Kas nätsu närimise peaks koolis õpilastele kohustuslikuks tegema?”. Sobivad sõnadki ei tulnud meelde, rääkimata reeglitest.

Kas seda õpilastele selgitada oli sama raske?

Jah. Kõigepealt õpetan sõna sihtima nagu palli. Siis õpetan seda palli üksteisele koos sõnumiga edasi andma. Sa võid olla ükskõik kui palju harjutanud, aga teiste ees väideldes tuleb ikka ärevus. Kõige raskem on kuulata, mida vastaspool räägib. Peab oskama tema seisukohti analüüsida ja viisakalt kritiseerida ning esitama oma argumendid – faktid, tõestused, näited. Annett ütles ka, et kartis struktuuri kõige rohkem.

Millised olid finaalvõistluse põnevaimad momendid?

Finaal toimus Kiievis, teemaks oli „Kas kõik Euroopa riigid peaksid vastu võtma seaduse, et kindla ajavahemiku jooksul loobutakse tuumaenergiast?”. Eestlastel oli väike eelis, sest Eesti finaalis oli sarnane teema: „Kas aatomienergiajaama peaks ehitama?”.
Eelmisel õhtul kell 11 võeti finalistid kokku ja õpetati, mis on poliitiliselt korrektne. Milliseid argumente ei tohi kasutada, mida ei sobi Ukrainas öelda ja mida ei sobi venelastele öelda. Mina hiilisin nagu kass ümber palava pudru ja muretsesin, et kell on palju, laps ei saagi magada ja ma tahaks ka veel temaga rääkida.

Hea, et Annett räägib täiesti vabalt saksa keelt. Finaalis oli üks Poola poiss, kelle jutt oli nagu üle tohutute kurvide, mägede ja orgude kulgemine, mis ei tahtnud kuidagi ära lõppeda. Vastu väitlev Annett pidi poisi argumendid maha materdama ja kartsin, et ta lihtsalt ei jõua teda jälgida. Aga Annett kuulas tähelepanelikult ja naksas jutu iva välja. Ta oli paaris koos teiseks tulnud leeduka Vytautasega, keda üks Saksa ajakirjanik võrdles Barack Obamaga. Leedu poiss žestikuleeris pidevalt oma pikkade sõrmedega ja oli kirglik nagu tõeline oraator. Annett tema kõrval oli põhjamaiselt väljapeetud nagu raudne leedi. Nad olid väga vahva paar. Publikule oli see tore šõu.

Mis tõi Annettile võidu?

Tal oli väga hea avakõne. Publikuga ei tohtinud küll kontakteeruda, aga ta heitis pilgu ka saali ja ütles, et siin pole ühtegi inimest, kes ei teaks, mis juhtus 150 kilomeetri kaugusel 25 aastat tagasi. Ta tõi näiteid, tal oli faktiteadmisi – kui palju oli Tšernobõlis ohvreid, mis see tõi kaasa loodusele ja keskkonnale. Minu meelest oli ta leedukaga päris tasavägine, aga suutis debatti kõige paremini kontrollida.

Kas Annett on mõelnud tulevikku saksa keelega siduda?

Kohe pärast võistlust tehti talle uhke pakkumine – võimalus taotleda kuus kuud Saksamaa parlamendiliikme töövarju praktikat. Auhinda kui sellist võitjatele polnud. Igaüks sai roosi.

Inglise keele pealetung pole Eestist saksa keele oskajaid ära kaotanud?

Kahjuks ikka on. Raske on lapsevanematele selgitada, et inglise keel ei ole alati kõige parem valik A-keelena. Laps ei jää niikuinii inglise keelest ilma. Kui ei õpi raskemat, vene või saksa keelt esimesena, siis lõpetabki kooli ühe keele oskusega.

Nüüd hakkavad jälle väitluskoolitused ja mul on saksa keele õpetajatele üleskutse: õppige ise ja õpetage lastele väitlemist! See on väärt kogemus.