Omavalitsused pole riigiga rahul
Enamikule pedagoogidest maksab palka kohalik omavalitsus, kelle väljaminekutest kulub rahandusministeeriumi andmetel haridusele umbes pool. Erandiks on vaid Tallinn, kelle hariduskulud moodustasid 2009. a seisuga eelarvest 33%. „Need suhtarvud võivad olla veel suuremad, sest praegune aruandlus ei kindlusta, et kulud on alati õigel real,” märkis Eesti maaomavalitsuste liidu (EMOVL) rahandusnõunik Märt Moll.
Riik annab omavalitsustele haridustoetust. Vastupidi levinud eksiarvamusele, nagu oleks see raha sihtotstarbeline, asub haridustoetus valitsuse (mitte haridus- ja teadusministeeriumi, nagu pahatihti arvatakse) mittesihtotstarbeliste eraldiste eelarvereal. See tähendab, et on omavalitsuse otsustada, kas kasutada koolide investeeringutoetust räästaste parandamiseks või palkadeks. Haridusministeeriumi sõnul näeksid nad muidugi hea meelega et, haridustoetuste kasutamist saaks praegusest paremini jälgida. Juba 2010. aasta alguses tõusis suur poleemika valitsuse soovist kirjutada toetusfondi (mis sisaldab ka haridustoetusi) jagamise määrusse ka sihtotstarbed.
Rahastamismudel ei tööta
Omavalitsustele makstava haridustoetuse aluseks on 2008. aastal kasutusele võetud üldhariduse rahastamismudel, mis sisaldab lisaks palgakuludele ka toetusi investeeringuteks, õppevahendite ostmiseks jne. Need tuleks leppida kokku omavalitsusliitude koostöökogu ja valitsuskomisjoni eelarveläbirääkimistel. Samas heidavad omavalitsused riigile ette, et haridustoetus määratakse enne arutelu – võtmata arvesse tegelikke kulusid ja vajadusi.
„Kui üldhariduse rahastamismudelit välja töötati, oli idee vastupidine – komponentide kaudu oleksime pidanud saama teada, kui suur on haridustoetus,” rääkis EMOVL-i rahandusnõunik Märt Moll. Tema sõnul pole rahastamismudel pärast esimest aastat enam töötanud. Näiteks koolide investeeringutoetus on 2008. aastaga võrreldes viis korda väiksem, kuigi investeeringuvajadus on jäänud samaks. Ka järgmise aasta eelarve läbirääkimistel riik omavalitsuste soovidele vastu ei tulnud.
Eriarvamusel ollakse muuhulgas ka koolilõuna toetuste suuruses – riik pakub õpilase kohta 0,78 eurot päevas, kuid omavalitsused soovivad tõsta summa 1,3 euroni. Kohustuse tõttu tagada laste kooli jõudmine kulutasid omavalitsused Märt Molli sõnul juba 2007. aastal transpordikuludeks üle 200 miljoni krooni ja Moll arvab, et praeguseks ulatub vajalik summa juba 20 miljoni euroni (enam kui 300 miljonit krooni). See raha võetakse omavalitsuses jällegi millegi muu arvelt.
Riik ei anna „palgaraha”
Palgatõusust kõneldes tuleb panna tähele, et riigi haridustoetus eraldatakse valdavalt üldharidusele. Alusharidus saab sealt tuge vaid lasteaiakasvatajate täienduskoolituseks. Omavalitsus peab maksma ka sotsiaalpedagoogide, logopeedide, abiõpetajate jt töötasu. Raha selleks napib. Huvikoolide ja lasteaiaõpetajate palgad, mis haridustoetuse alla ei käi, on omavalitsuste masuaegse tulubaasi kärpimise tõttu üldhariduskooli õpetajate palkadest ca 20% madalamad, ütles EMOVL-i aseesimees ja Kose vallavanem Vello Jõgisoo. Samas öeldi ministeeriumist, et viimastel aastatel on kohalikud omavalitsused saanud riigilt haridustoetust veidi enam, kui rahastamismudel ette näeb. Omavalitsused saavad lisaraha või niinimetatud vabasid vahendeid kasutada oma äranägemise järgi – sealhulgas eripedagoogidele, huvikoolide õpetajatele ja teistele palga maksmiseks.
Vello Jõgisoo ei väida, et kõik hädad tuleksid valitsusest. „Selge see, et ka omavalitsused peavad peeglisse vaatama,” sõnas ta. „Kuid meil hakkavad kokkutõmbamise kohad otsa saama.” Jõgisoo sõnul on küsimus keeruline ning ei maksa hakata süüdlasi otsima. „Omavalitsused ootavad eelkõige diskussiooni riigiga ja asja kompleksset lahendamist.”
Järgmise aasta riigieelarve läheb peagi teisele lugemisele. Omavalitsuste toetusfondi mahu märkimisväärset kasvu selles oodata pole. Riigi haridustoetus hõlmab vaid murdosa omavalitsuste hariduskulutustest. Selle tõstmise kõrval on võimalik suurendada ka omavalitsuste tulubaasi. Masu ajal vähendas riik omavalitsustele eraldatava tulumaksuosa 11,93%-lt 11,4%-le, kuid 2012. aasta riigieelarve esimesel lugemisel lükkas koalitsioon omavalitsustele eraldatava tulumaksuosa tõstmise ettepaneku tagasi.
Hariduse rahastamise kasv, sealhulgas väga suure osa haridustöötajate palgatõus, on seega kinni omavalitsuse rahavõimaluste taga. Praegu ei paista kusagilt, et omavalitsustel tekiks järgmisel aastal õpetajate palga tõstmiseks mingeid võimalusi.
