Margus Tsahkna: Kes hakkab saama vanemapensioni?
Laste kasvatamise väärtustamise üle on mõelnud paljud Euroopa riigid, kuid tegudeni jõudnud vähesed. Praeguseks oleme Eestis küll saavutanud nullilähedase iibe, kuid mure Eesti rahva püsimajäämise üle on sellegipoolest väga aktuaalne. Hädavajalik on välja töötada konkreetsed pikaajalised meetmed, mis ei vaata tulevikku üks, kaks või viis aastat, vaid märksa pikemaajaliselt. Euroopas on mitmed teadlased pakkunud välja laste arvu sidumise pensioni suurusega, et mõjutada muuhulgas sündimuskäitumist positiivses suunas.
Vanemapensioni näol on tegemist täiendava pensionilisaga, mida sarnasel kujul pole üheski teises Euroopa Liidu liikmesriigis kehtestatud. Siinkohal on Eestil võimalus olla teerajajaks kogu Euroopale.
Rahvastiku juurdekasv Eesti riigi kõige tähtsam prioriteet ja seda mitte ainult sündivuse edendamise vaid laste üleskasvatamise mõttes. Erinevad uuringud näitavad, et lapsevanemate pensionivara on väiksem kui nendel, kellel erinevatel põhjustel lapsi ei ole, kuna laste kasvatamine nõuab nii aega, raha kui ka tihti loobumist erinevatest karjäärivõimalustest. Vanemapension tähendab märkimisväärset laste arvuga seotud pensionilisa — näiteks kahe lapse vanem hakkab aastas saama ühe kuu võrra rohkem pensioni ehk 13. pensioni aastas.
Vanemapensioni üks peamisi eesmärke on muuta elukeskkond enam sündimust soosivamaks. On paratamatu, et üks lapsevanem jääb peale sündimist mingiks ajaks tööelust kõrvale. See avaldab negatiivset mõju tema tulevase pensioni suurusele. Vanemapension aitab last kasvataval vanemal ära hoida tulevikus pensioni languse, mis on tingitud tööalase tulu mittesaamisel lapse kasvatamise perioodil. See aitab ära hoida vaesusriski sattumist, eriti just paljulapseliste perede puhul.
Emapensionist sai vanemapension seetõttu, et seda pensionilisa on võimalik saada ühel vanemal, nii emal kui isal. Kumb vanemapensioni saama hakkab, tuleb omavahel kokku leppida. Kui on kasvatatud mitut last, võib vanemapensionit omavahel ka jagada, ema saab ühe lapse ja isa teise eest. Vanemapensioni hakkavad saama ka tänased pensionärid.
Oluline on teada, et vanemapensioniks kuluv raha ei tule teiste pensionäride arvelt, see ei võta üheltki pensionilt ühtegi senti ära, vaid riik paneb oma eelarvest vahendeid juurde.
Vanemapensioni eelnõu on tehniliselt keerukas, kuid näitlikult öeldes hakkaks kahe lapse vanem saama aastas ühe pensioni lisaks — 13. pensioni aastas. Kui 2010. aastal oli arvestuslikuks keskmiseks pensioniks 4785 krooni kuus (306,7 eurot), siis vanemad, kelle laps sündis ajavahemikus 1991 — 31.detsember 2012 hakkaksid saama lisapensionit ühe lapse arvestuses 156,6 eurot ehk 2445 krooni aastas, kahel lapse arvestuses 313,5 eurot (4891 krooni), kolme lapse arvestuses 470,3 eurot (7337 krooni), nelja lapse arvestuses 627,1 eurot (9783 krooni) aastas ja nii iga lapse lisandudes edasi .
Et kõik oleksid võrdselt koheldud, hakkame enne 1991. aastat sündinud laste vanematele maksma lisapensionit 1 pensionistaaži aasta väärtuses. Nendele vanematele oleksid lisaraha numbrid ühe lapse arvestuses 52,2 eurot (815 krooni), kahe lapse arvestuses 104,5 eurot (1630 krooni), kolme lapse puhul 156,7 eurot (2445 krooni) ning nelja lapse puhul 209 eurot (3261 krooni) aastas. See võrdsustab kõik lapsi kasvatanud vanemate pensionilisad.
Pärast 2013. aasta 1. jaanuari sündinud laste vanematele maksame ühele vanemale lapse kasvatamise eest 4% riigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt töötasult vanema II pensionisambasse kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Milline saab olema tulevikus reaalne vanemapensioni rahaline väärtus neile vanematele, on täna keeruline öelda, kuna see saabub tulevikus ning sõltub vanema vanusest ja pensionifondi tootlusest. Igal juhul saab see olema arestava suurusega pensionilisa.
Ei ole kahtlustki, et laste kasvatamine on rõõmu kõrval ka töö ja äärmiselt vastutusrikas töö. Vanemaemapensioni kehtestamisega väärtustame me senisest enam laste üles kasvatamist, samuti loome kindlama aluse Eesti rahva säilimiseks.
Autor on riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees.
