IT tervist teenima

Infotehnoloogia kasutamine tervishoius pakub Eestile samaväärset võimalust jõuda tehnoloogia kasutamisel esirinda, nagu seda enam kui kümnendi jooksul on pakkunud e-riigi lahendused.

Pidades ühtlasi silmas maailmas kasvavat nõudlust tervishoiu IT-lahenduste järele, muutume oma probleeme lahendades vajalikuks ka teistele. Edenemine kodus sillutab teed e-tervise ekspordile, mille abil saame ühiskonnana oma IT teadmistelt ka dividende korjama hakata, kirjutab innovatsiooniajakiri HEI.

Eesti proovikivid võimalusteks

Eesti seisab sarnaselt läänemaailmaga silmitsi madala sündimuse, pikeneva eluea ja tööealise elanikkonna vähenemisega. Maksubaas aheneb ja üha vähemaks jääb töökäsi, kes nii noorte kui ka vanade ülalpeetavate eest solidaarselt hoolt kannaks. See sunnib muutma tervishoiu- ja sotsiaalsüsteeme üha efektiivsemaks ja optimeeritumaks ning kärpima kulusid.

Efektiivsusotsingute kõrval on tervise- ja tehnoloogiateadlikumaks muutumas tarbija, kes ootab kvaliteetsemat ja personaalsemat teenust ja ravi. Ta soovib olla informeeritum ja rohkem kaasatud end puudutavate otsuste tegemisse. Seega lisaks süsteemi tõhususe- ja kulusurvele lisandub kodaniku poolt neile teatud mõttes vastanduv ootus kiirema ja kvaliteetsema (ehk riigi tervishoiukulusid kasvatava) teenuse järele.

Lahendusi otsides vaadatakse üha tihemini infotehnoloogia poole, mis on teinud e-tervisest tulevikukindla kasvuala. Näiteks ennustab Euroopa Liit e-tervise kujunemist lähiajal tervishoiusektori suuruselt kolmandaks haruks viieprotsendilise osatähtsusega kõigist tervishoiukuludest. See tähendab, et IT-sektor spetsialiseerub üha enam tervishoiule, et siduda uute lahenduste loomisel tervishoiu- ja tehnoloogiateadmised. Hinnatakse, et juba aastaks 2020 on tervishoiuvaldkonnast saanud maailma IT-tööstuse suurim tuluallikas.i

Tervishoiusüsteeme kimbutavatel hädadel on ühine joon: informatsioon ei ole täpne ega õigeaegselt kättesaadav. Seetõttu on e-tervise tulevikuväljakutseks halduskihile, millest tavaliselt e-tervise rakendamist alustatakse, analüütilise osa lisamine. Selle sammu tulemusena tõuseks IT abil ka ravi- ja juhtimisotsuste kvaliteet. Praktikas tähendab see muu hulgas seda, et asjakohased patsiendiandmed oleksid arstile kiirelt kättesaadavad, retseptiajalugu aitaks vältida sobimatute ravimite väljakirjutamist, agregeeritud andmeanalüüs lubaks varakult jaole pääseda nakkushaiguste puhangutele jms. Euroopa Liit on välja arvestanud, et e-tervise abil on võimalik hakata tuvastama ebasoodsaid tervisemuudatusi senisest varem ja kahandada ravivigade riski, mis omakorda parandab ellujäämise tõenäosust 15 protsenti, vähendab haiglapäevade arvu 26 protsenti ja hoiab kokku kümme protsenti hoolduskulusid.ii

Meepott tervishoiusektori osapooltele

Maailmamajandusest kaheksa protsenti moodustav 5,5 triljoni USA dollarilise aastakäibega ja arenenud riikides majandusest juba aastaid kiiremini kasvavate kuludega tervishoiusektor koosneb Boston Consulting Groupiiii (BCG) jaotust mööda neljast selgelt eristatavast osapoolest: innovaatilised tarnijad, maksjad, tervishoiuteenuse osutajad ja teised taristut toetavad osalised. Selleks, et tehnoloogia kinnitaks läbimurret toovalt kanda, on vaja kõigi nende huvi ja võimaluste kokkulangemist. Huvisid osapoolte kaupa läbi käies peituvad näiteks innovaatiliste tarnijate (sh bio-farma ja meditsiinitehnoloogia firmad) kasud mahukamatele ja reaalajas uuenevatele andmekogudele ligipääsu suurendamisest järgmises:

• uued tõhusad patsientide kliinilistele uuringutele värbamise viisid, mis vähendavad drastiliselt uuringutele kuluvat aega;
• uued simulatsioonivahendid, mis kõrvaldavad mõnel puhul vajaduse in vivoiv uuringute järele täielikult;
• paranevad turundusvõimalused retseptiravimite kasutajate jälgimiseks ja sihtimiseks;
• tugevam alus (argumentatsioon) ravimiuuringute tulemuste analüüsiks ja otsuste tegemiseks;
• suurem võime jälgida kasutajate tulemusi ning tõsta farmakoloogilisi standardeid, parandades samas ravimitega seotud tervishoiukulude tasuvuse määra.
• Kasu tervishoiu kulude eest maksjatele (valitsused, tööandjad, kindlustusfirmad) väljendub järgmises:
• dubleeriva ja mittevajaliku testimise ja diagnostilise kuvamise / pildinduse (ingl imaging) vähenemine;
• pettuste vähenemine;
• ravimite ja laboritestide tellimise protsessi paranemine (mis omakorda kahandab nii administratiivkulusid kui ka sobimatute ravimite väljakirjutamisest tekkivaid kahjusid).

Tervishoiuteenuse osutajad (arstid, õed jt erialaspetsialistid), kes ajalooliselt on paranenud infovoogudest kõige vähem võitnud, on huvitatud tulemusi parandavatest IT-süsteemidest, sest need.

• vähendavad meditsiinivigade arvu ja pakuvad paremat tuge kliiniliste otsuste tegemisel;
• suurendavad tõenduspõhist otsustamist koos automaatse tulemuste jäädvustamise protsessiga;
• võimestavad patsiente endi kohta käivate raviotsuste tegemisel ning parandavad nende kliinilistest soovituste kinnipidamist.

Millest soodne tähtede seis?

BCG väidab, et e-tervise eduka toimimise võtmeks on osapoolte koostöö ja huvide ajastatus, mis nüüd neljal põhjusel kokku on langemas. Esiteks on valitsused nüüd „pardal”. Erinevalt varasemast on see mõjus signaal teistele sektori osapooltele muudatuste möödapääsmatuse kohta. Teiseks kasvab tõendite hulk tervishoiu-IT väärtusest, tehtud investeeringud on hakanud end ära tasuma. Kolmandaks kiireneb elektrooniliste haiguslugude kasutuselevõtmise tempo – viie aasta jooksul oodatakse läänemaailmas nende osakaalu tõusvat 70–90 protsendini koguhulgast –, mis omakorda tugevdab ja kinnistab nende levikut igapäevasesse kasutusse. Neljandaks on tehnoloogilised standardid (LOINC, DICOM, SNOMED CT ja Eestiski kasutatav HL7) jõudnud sellisesse küpsusastmesse, kus soodustavad eri osapoolte IT-süsteemide koostoimimist nii riikide siseselt kui ka piiriüleselt.

Vaatamata sellele, et ajastus IT intensiivsemaks kasutuselevõtuks tervishoius on hea, on riigid praktikas selles alles stardijoonel – enamik Euroopa Liidu e-tervist käsitlevas ülevaates vaadeldud Euroopa maid (20 riiki 34-st) on endiselt e-tervise planeerimisfaasis.v Sellises olukorras on neil, kel paremad eeldused jõukuse ja kogemuse näol, lootust tublim hoovõtt saada. Eestil on küll rohkem kogemust kui jõukust (kuid ega me viimasegi osas maailmas tagaotsas asu), mille konkurentsieelisena ärakasutamiseks on esmajoones vaja tähelepanu pöörata innovatsioonile.

Eesti e-tervise edutegurid peituvad hariduses ja ettevõtluses

Eesti e-tervise arendustööd on erinevalt paljudest riikidest planeerimisfaasist märksa kaugemale jõudnud ja mitmed e-tervise rakendused (digiretsept, digilugu) on juba Eesti arsti igapäevase töö osaks muutumas. Nagu eelnev kirjeldas, sõltub e-tervise edukus ja elujõud eri osapoolte motivatsioonist ja võimalustest. Eestiski on vaja nii riigi, meedikute kui tervishoiule spetsialiseeruvate meditsiinitehnoloogia- ja IT-firmade huvid rakendada ühise eesmärgi ette, milleks on meie kõigi parem tervis ja elukvaliteedi tõus. Võimaluste poolest võib aga raha nappusest suuremaks takistuseks peatselt osutuma hakata oskuste nappus. Seetõttu on siingi oluline palju kõneainet saanud IT-kõrghariduse koolitusmahu suurendamise realiseerimine, kuid mitte ainult. Vaja on ka valdkondadevahelise hariduse tugevdamist, sest eelkõige kasvab tulevikus nõudlus IT-d ja meditsiini siduda oskavate spetsialistide järele. Head alget selleks pakub Tallinna Tehnikaülikooli tervishoiutehnoloogia magistriõppekava, millele interdistsiplinaarsuse kontseptsioonile tuginev IT Akadeemia initsiatiiv veelgi võimendust saaks anda.

E-tervise käivitumise hoogu kasutades tuleb soodustada innovatsiooni tervishoiusektori kõigil tasanditel. See tähendab, et lisaks oskuslike IT-inimeste olemasolu tagamisele ja nende hulgas piisaval tasemel meditsiinialase ja interdistsiplinaarse oskusteabe tekitamisele, on vaja ka motivatsiooni ning võimalusi uuendustega tervishoius katsetada. Oluline on ettevõtetele tugeva stiimuli loomine kasutajakeskseks innovatsiooniks. See tähendab lisaks lõppkasutajate – arstide ja patsientide – vajaduste arvestamisele ka nende aktiivsemat kaasamist IT-lahenduste arendamisse.

E-tervis on ka Arengufondi äsjailmunud raporti „IT+Tervis” keskmes. Selge on see, et tervishoidu ootavad ees olulised muutused. Neid muutusi ei vea mitte tehnoloogia, vaid majanduslike võimaluste ja ühiskondade arengusuundade koosmõjud (nt maksulaekumist vähenemine demograafia tõttu). Seda aina pakilisemat muudatusvajadust tasub rakendada innovatsiooniks läbi kogu tervishoiusüsteemi. Kõrvutades maailma tehnoloogiatrende meie võimekusega neist meditsiini alal kasu lõigata, järeldatakse raportis, et Eestil on potentsiaali piisava hulga oskuslike tervishoiu-IT-spetsialistide, ettevõtlike firmade ja nutikalt võimalusi ära kasutava riigi abil muutuda tervishoiulahenduste innovatsioonilaboriks, kus tehnoloogia toel luuakse parimaid meditsiinilahendusi nii Eestile kui ka maailmale!

Loe IT- ja tervishoiutrendidest lisaks Arengufondi trendiblogist www.fututuba.ee.