Praeguste radioaktiivsuse levimise mudelite järgi võis Novaja Zemljal aastatel 1955-1958 tehtud 30 tuumakatsetusest viie puhul levida radioaktiivset saastet otse Soome, teatab YLE Uutiset.

Teiste katsetuste puhul kandus radioaktiivne pilv teistele Nõukogude Liidu aladele või Põhja-Jäämerele.

1961. aastal tehti Novaja Zemljal 26 tuumakatsetust. Ühestki neist ei tulnud levimismudelite järgi radioaktiivset saastet Soome. 1962. aastal tehti 36 tuumakatsetust, millest üheksa saastepilv saabus Soome või lähipiirkondadesse.

1962. aasta jõulude aegse katsetustesarja radioaktiivsuse kohta on Soomes juba mõõtmistulemusi. Ilmateenistus mõõtis muuhulgas Lapimaal Ivalos kuuekordse kiirguse võrreldes eelnevate nädalatega. Tehislikku radioaktiivsust oli siis õhus tuhatkordselt võrreldes loodusliku pikaaegse radioaktiivsusega.

Kui Nõukogude Liit, USA ja Suurbritannia lõpetasid tuumakatsetused atmosfääris, hakkas 1963. aasta algusest alates tehislik radioaktiivsus vähenema ja langes mõne aastaga sajandikuni tippnäidust.

Pärast 1963. aastat Nõukogude Liidus korraldatud maa-alustest tuumakatsetustest vähemalt kahest on levinud radioaktiivsust nii palju, et see avastati Soome ilmateenistuse mõõtmiste tulemusel. Need katsetused tehti 1966. aastal Semipalatinskis Kasahstanis ja 1987. aastal Novaja Zemljal.

Soome kiirgusohutuskeskuse teatel ei ole läinud aastakümnete radioaktiivne saaste suurendanud vähktõppe haigestumust Põhja-Soomes.