Kas Eestiski oleks abi konteinerklassidest?
Kooliaasta algusest ja sellega seonduvast rääkides tuuakse ikka järgimist väärivaks eeskujuks Soomet, kus kõik lapsed lähevad piirkonnakooli ja vastuvõtukatseid pole. Lisatakse, et Soomes on koolid nii ühtlaselt hea tasemel, et lapsevanemad ei näe mõtet oma last kodust kaugel asuvasse kooli panna.
Lähemal uurimisel selgub, et päris võrdsed ja ühesugused Soome põhikoolid siiski pole, Soomeski võistlevad koolid omavahel õpilaste pärast. Suurema külgetõmbe saavutamiseks avatakse kallakuga klasse ja kasutatakse muid turundusvõtteid. Ja ka Soomes vaidleb rahvas, kas on õiglane, et osa lapsi saab käia kallakuga klassis ja teine osa mitte.
Kui võrdsed on Soome koolid?
Soomes õpetajana töötav Tiiu Jürisson täpsustab, et Soomes alustatakse kallakuga siiski alles seitsmendast klassist, harvematel juhtudel neljandast, ja kallakuga klassidessegi saab katseteta – otsus tehakse lapsevanema sooviavalduse ja lapse kuuenda klassi tunnistuse põhjal. Paarikümne seal töötatud aasta jooksul pole Tiiu Jürisson kuulnud, et keegi oleks saanud lapsele koolikoha tutvuse kaudu või mõnel muul piinlikul viisil. Ka õpilased ei aja tähtsust taga, kannavad rahumeeli näiteks second hand riideid.
TLÜ lektor Anu Carlsson, kellel on samuti pikaajaline Soomes töötamise kogemus, räägib, et Porvoos on keelekümblusklass, kuhu soovijaid on rohkem, kui vastu võtta suudetakse, kuid valikut ei tehta keeleanni järgi – vastu võetakse need, kelle vanemad on teistest varem avalduse esitanud. Helsingis peetakse väga heaks ülikooli harjutuskooli, kus annavad tunde tulevased õpetajad. Selles on tavalisest väiksemad klassid ja paremad tehnilised vahendid. Sinnagi pääsevad lapsed katseteta, piirkonna järgi. Kuid avalikult teatatakse alles viimasel hetkel, missugused majad sel aastal harjutuskooli piirkonna moodustavad. Nii ei jõua jõukad pered endale harjutuskooli vahetusse lähedusse korterit osta.
Helsingi lähistel Vantaas õpetajana töötav Arvi Nikkarev lisab, et Soome piirkonnakool ei pane lastel edasist haridusteed kinni. Tema koolist on pääsenud paljud noored oma hea keskmise hindega kesklinna mainekatesse gümnaasiumidesse.
Klaperjaht algab pärast algkooli
Hessenis õpetajana töötav eesti õpetaja Kadri Heller märgib, et Saksamaalgi kütab lapse kooliminek kirgi. Linnades püüavad agarad pereemad panna oma lapsi kooli, kus õpib vähe välismaalaste lapsi. Tema tütre koolis õpivad A-klassis külalapsed ja B-klassis ümbruskonna ehk bussilapsed. Vastuvõtukatseid esimesse klassi pole ja neil poleks ka mõtet, sest Saksamaal minnakse kooli kuueaastaselt ja alustatakse seal päris algusest, tähtede ja numbrite õppimisest.
Õpilaste tõeline sorteerimine läheb lahti pärast neljandat klassi jaanuaris-veebruaris, kui hakatakse selgitama, kes suundub järgmisel aastal gümnaasiumi (head ja väga head õpilased), kes reaalkooli (Realschule – head ja kehvemad õpilased; reaalainetega pole selles koolis mingit tegemist), kes n-ö põhikooli (Hauptschule – kehvade võimetega või halvasti saksa keelt oskavad õpilased). On veel ühiskool (Gesamtschule), kus on eelnimetatud kolm koolivormi koos.
Selles kõiges on midagi tuttavat
Suurbritannias alustavad lapsed kooliteed pärast nelja-aastaseks saamist. Alates tänavu 27. maist on neilgi arutlusel laste koolidesse vastuvõtmise uued tingimused. Kui seni on laste koolidesse vastuvõttu reguleerinud üle 600 ettekirjutuse, siis uues eeskirjas tahetakse piirduda paarisajaga ja püüeldakse selle poole, et inimesed saaksid eeskirja tekstist aru juristi abita, märgitakse dokumendi kaassõnas. Mõned põhimõtted uute eeskirjade projektist.
Head koolid peavad kasvama – neile antakse õigus võtta vastu senisest rohkem õpilasi. Kui õppekohti napib, tuleb eelistada oma kooli töötajate lapsi. Uusi õpetajaid võib värvata ka nende lapsi oma kooli õppima võttes. Sõjaväelaste lapsed ja mitmikud võetakse algklassidesse vastu ka juhul, kui laste arv klassis ületab normi piiri (30 õpilast).
Tallinngi avas tänavu lisaklasse, paisutades koole. Suurbritannias pääses 84% lastest sellesse kooli, kuhu nad soovisid. Tallinnas on see protsent ligilähedane. Ja lapsevanemad tunduvad olevat seal niisama ärevil kui siin. Briti haridusministeeriumi koduleht viitab lapsevanema meelespeale, kus isal-emal soovitatakse minna kooliga tutvuma koos, et oleks rahulikum. Lapse kooli astumise ajal ei tasuvat vanematel reisile minna, sest see kruviks närvipinget üles. Ja lõpuks soovitatakse lapsevanemal tihti naeratada – mitte viisakuse pärast, vaid põhjusel, et naeratus võtab naeratajal endal pingeid maha.
Suurbritannias on nii mõnigi kool kasvanud konteinerklasside toel. See tähendab, et ruumide juurdesaamiseks liidetakse koolimaja külge kaubalaevade konteineritest kohandatud klassid. Kas konteinerklassid oleksid lahendus ka Tallinnas?
Agu Laius, Rae vallavolikogu esimees: „Heal koolil peab laskma kasvada. Euroopas on saanud kombeks monteerida kiiresti kasvavate koolide külge ajutisi konteinerklasse. Meie vald on kasutanud sama võtet Assakul lasteaiakohtade juurdesaamiseks. Jüri gümnaasiumile, kus on juba tõesti kitsas, kavatseme aga mõne aasta pärast rajada siiski uue hoone, eraldi gümnaasiumimaja.“
