Mäletan hästi talve 1991. Siis, kui rünnati Vilniuse teletorni. Mina magasin siis mitte ainult naise, vaid ka „Selgaga“. Taskuraadio oli nimelt voodis ja aeg-ajalt lülitasin selle sisse. Sest oli oht, et dessantväelased võivad Eestissegi tulla …

Tulidki. Aga ometi suutsime 1991 kokku leppida. Ja tegime ära!

Täna on meil selline Eesti, nagu on. Loomulikult saab paremini, aga meil on niigi hästi läinud. Need, kes te kahtlete — käige korraks ära. Mitte Sharm el Sheikhis või Ibizal, vaid lähinaabrite juures. Peatuge mitte Hiltonis, vaid minge kuhugi maale, tavainimeste juurde. Elage seal natuke. Ja siis tulge tagasi ja te saate aru, kui hea (või halb) on Eestis elada …

Tänane vaidlus, et kes siis selle iseseisvuse tagasi tõid — kas praegused kampsunid või kesikud, oravad või sotsid — pole konstruktiivne.

Eriti veel seetõttu, et au ja kuulsust tahavad kõik, vead aga püütakse ajada teiste kaela. Tehti üheskoos.

Meid on nii vähe ja me peame hoidma kokku. Nagu toetasime üksteist 1941 ja 1949. Kui oli väga raske. Eriti teel olles … (Need, kes väidavad, et eestlase parim toit on teine eestlane, on alla neelanud Gustav Naani ja KGB keedetud väljamõeldispudru.)

Jah, paljud helged pead (ning tugevad isiksused) said sõjas hukka või lahkusid mujale. Neid tagasi ei saa ja ajalugu ümber ei tee. Me peame tänast riiki ehitama nendega, kes jäid. Nende järeltulijatega ja nende lastega.

Eesti riik, nagu ka Tallinn, ei saa kunagi valmis. See ehitamise protsess on lõputu. Loomulikult on see raske, üle kivide ja kändude, ilma pudrumägede ja piimajõgedeta. Aga see protsess ise on ilus just oma raskuses ja vajaduses ka ennast pidevalt ületada.

Toetagem ja mõistkem siis ka neid, kes vaatavad Ida poole. Sest Läänes meid tihtilugu ikkagi ei mõisteta. Neil omad stambid ja silmaklapid. Idast tasub otsida uusi turgusid, uusi võimalusi, uusi väljakutseid. Risk on suur, aga võit ehk suuremgi!? See kõik aga ei tähenda muidugi seda, et aateid võib müüa ja valijate hääli osta … naabrite rahaga.
Ehitamaks pühakodasid …

Me peame leppima oma lastega. Mis sest, et nad on teistsugused, kui seda olime meie omal ajal. Nad on ikkagi meie tegu ja meie nägu. Peame olema kannatlikud neid ära kuulates ja olema eeskuju näitajaks oma tegudes.

Ma ei tea, mida räägitakse nende rongipoiste kodudes, kes plaanisid eesti tolmu „adidelt“ pühkida … Kui nende vanemad tulevad töölt koju, mida nad siis teevad, mida telekast vaatavad ja millest räägivad? 

Kas sinna kuulub ka Eesti riigi ja ametnike sõimamine? Või kiitlemine, kuidas õnnestus peremehe tagant varastada? Või kuidas suudeti maksuametit ninapidi vedada?

Me peame hoidma ühte. Me peame täna rohkem tegema isamaalist propagandat. Seda selle sõna kõige paremas tähenduses. Kasvatama oma maad ja rahvast armastavaid noori, patrioote. Tegema seda, mida tegi Kaarel Eenpalu 1930-nendail. Miks ikkagi ei lehvi sinimustvalged meie majadel siis, kui on riigipüha? Miks mitte-eestlased on tihti rohkem selle maa patrioodid kui meie, eestlased? Vaadakem peeglisse. Pole mõtet ennast piitsutada ja naabrit süüdistada, kui miski viltu läheb. See ongi see riigi ehitamise protsess. Mis algab kodusest kasvatusest ja koosneb algselt killukestest. Mosaiik saab kokku alles päris lõpus.

20. augustil võiks leppida kõigepealt iseendaga. Üle oma varju ei hüppa. Ja tegelikult on Eesti parim paik maailmas!

Mitte keegi meist keegi ei taha, et korduks aeg, mille vormis lausesse üks Tallinna–Paldiski rongiga sõitnu. See oli noaga lõigatud istmekattesse: „Pomnish li ty, Poiss, rasskazy deduschki pro Sibirskie morozy!“ Oli aasta oli 1987.

Ehk polegi see täna enam väga naiivne lootus, et ajad ja inimesed on muutunud?

Delfi korraldab iseseisvumise taastamise järgsest perioodist kõnelevate lugude võistluse “Meie Eesti”. Võistlus kestab 20. augustini 2011. Parimad lood avaldatakse Delfi arvamusrubriigis. Kõige parema loo valivad hääletusel Delfi lugejad.

Saada oma lugu aadressile arvamus@delfi.ee märkusega “Meie Eesti 20”. Lood peaksid olema vähemalt 2500 ja maksimaalselt 4500 tähemärgi pikkused ehk 1-2 masinakirjalehekülge pikad.

Kirjuta vabadusest ja võida priius! Parima loo autor saab auhinnaks Toyota Priuse kasutusõiguse koos paagitäie kütusega terveks nädalavahetuseks vabalt valitud ajal. Info: www.minirent.ee