Kohtud ja õiglustunne

Kõigepealt kolm uudist esmaspäevast, seega ainult ühest päevast, mis iseloomustavad Eesti praegust kohtupraktikat.

Pärnu maakohus mõistis 68 inimese surmaga kõppenud metanoolitragöödia põhjustaja viieks aastaks vangi, kuigi riigiprokurör oli nõudnud karistuseks 18 aastat. ERA Panga endiste juhtide kohtuprotsess lükkus taas edasi, sest üks kohtualune ei olnud saanud süüdistuskokkuvõtet. Tallinna linnakohus lükkas ühe kohtualuse haigestumise tõttu edasi protsessi miljonitesse kroonidesse ulatuvaid maksupettusi korraldanud meeste üle.

Kahe viimase taoliste uudistega ollakse juba harjunud. Samas hakkab vist enamikule meenuma terve rida õiglustunnet riivanud kohtuasju. Korteriskandaalid, altkäemaksud, pangapettused, kus kas pidevad haigestumised või muud põhjused on lubanud reeglina just rahakatel sulidel karistusest pääseda. Kuni asja aegumiseni. Aga õnnetu kopajuht, kes Tallinnas bussi rammis, saadeti muidugi vanglasse.

Kohtuprotsess metanoolitragöödia süüdlaste üle oli siiski eriline, kuna tegu oli kogu ühiskonda aluspõhjani haavanud juhtumiga. Näidates neilegi, kes kahtlastest kohtadest ehk vahel vaid autoga läbi sõidavad, mis riigis tegelikult toimub, milline on teravate sotsiaalsete probleemide kandepind.

Riigiprokurör Heino Tõnismägi ütles oma süüdistuskõnes kohtualustele (tsiteerin): “Teie saamahimu ja omakasu on see saatan, mis tiivustas teid salaviina pähe ringlusse laskma surmavat jooki, mis tõi kaasa 68 isiku matused.” Peasüüdlane andis ülesostjatele ka joogiproovi, mis oli puhas etüülalkohol, seega valeproov.

Riigiprokuröri sõnul pidasid süüdistatavad võimalikuks, et nende müüdud jook tapab ning hävitasid asitõendid kiiresti. Kohtu hinnangul polnud aga tegu tahtliku tapmise, vaid surma põhjustamisega ettevaatamatuse tõttu.

Ohvrite omaksed, küllap ka enamik ühiskonnast, peavad mürgijoogi müüjaid ometi massimõrvariteks. Nii tekibki lahknevus kohtuotsuse ja rahva õiglustunde vahel. Samas on põhjust küsida, kas uurimine oli piisavalt kvaliteetne ja süüdistuskokkuvõte veenev, sest õigusriigis ei saa kohtunik otsustada avaliku arvamuse alusel.

Kohtuuudiste põhjal on Eestis tahtliku tapmise puhul inimelu hinnaks keskmiselt kümme aastat vabadusekaotust. Surmanuhtlust peetakse küll ebaeetiliseks, kuid samas on ebaeetiline lasta mõrtsukatel vabalt ringi hulkuda. Sihilik tapja pole enamasti ümberkasvatatav, seega on põhjendatud tema isoleerimine võimalikult pikaks ajaks. Kuigi vohava kuritegevuse pinnal räägitakse nulltolerantsist, pole ilmsete õnnetuste puhul, nagu mainitud kopajuhi asi, reaalne vangistus enamjaolt otstarbekas.

Kui lõhe rahva õiglustunde ja kohtute tegevuse vahel kasvab liiga suureks, kahandab see ka seaduste ja nende loojate autoriteeti. Mida rohkem seadustest lugu peetakse, seda paremini neid täidetakse.