Rene Tammist: Puiduga on targematki teha kui Eesti Energia kateldes põletada
Eesti Energia argumendid ei kummuta põhilist — täna põletatakse küsitava keskkonnamõju ning suure ebaefektiivsusega Narva kateldes puitu.
Eesti Energia on oma selgitustes väitnud, et kuigi teised koostootmisjaamad kasutavad puiduenergiat rohkem soojuse tootmiseks, mistõttu on nende üldkasutegur suurem, siis Balti elektrijaama koostootmisplokk suudab puidu tihumeetrist toota rohkem elektrit kui ükski teine biokütuse kasutaja Eestis.
Energiasääst saab alguse kütuste säästlikust kasutamisest. Kui uus koostootmisjaam toodab samast puidukogusest 2-2,5 korda rohkem energiat või teisisõnu kasutaks sama energia tootmiseks 2-2,5 korda vähem puitu kui Eesti Energia vanad katlad, siis tuleb eelistada sellist tootmisviisi.
Täna kasutavad Narva Elektrijaamad (NEJ) ebaefektiivselt puidu niigi piiratud ressurssi, lastes Narva jõkke 7 miljoni euro eest soojust ning kõigele sellele maksab riik (tarbijad) veel 10 miljonit eurot peale.
Kui realiseerub plaan hakata uutes põlevkivikateldes 50 protsendi ulatuses puiduenergiat kasutama, siis suurenevad need summad ühe katla kohta 6 korda, kahe katla kohta aga 12 korda. Kui Narva kateldesse juba pool Eestis igaaastaselt raiutavast puidust läheb, siis sellest tulenevat küttehinna tõusu aga ei taha isegi mitte ette kujutada.
Kehtiv õiguslik raamistik on seadnud suuniseks mitte igasuguse elektritootmise soodustamise, vaid just kasuliku soojuse nõudlusest lähtuva koostootmise edendamise, mis tagaks energiatootmise üldkasuteguri tõusu.
Eesti Energia poolt on väidetud, et biomassi kasutamine vähendab meie rahvusliku rikkuse — põlevkivi — tarbimist elektritootmiseks, atmosfääri paisatava CO2 ja tekkiva tuha koguseid ning muudab seeläbi energiatootmist keskkonnasõbralikumaks. Lisaks kaalutakse biomassi importimist Venemaalt, Lõuna- ja Põhja-Ameerikast.
Igasugune taastuvate allikate kasutamine pole keskkonnasõbralik. Alati tuleb lähtuda sellest, kuidas väärtuslikku ressurssi kõige efektiivsemalt kasutusele võtta. Puit on samuti rahvuslik rikkus, millest saab valmistada tooteid, mis tekitavad olulisemalt suuremat lisandväärtust kui madala kasuteguriga NEJ kateldes põletamine.
Biomassi koospõletamisel fossiilsete kütustega tuleb jälgida biomassi kogu olelusringi ehk siis CO2 kulu toorme jõudmisel elektrijaama.
Tagamaks biomassi säästvat kasutamist on Euroopa Komisjon teinud liikmeriikidele ettepaneku kehtestada juba täna vabatahtlikult rida säästvuskriteeriume, kus muuhulgas sätestatakse ka minimaalsed määrad, kui palju CO2 heitmeid biomassi kasutamine võrreldes fossiilsete kütustega peab vähendama. Komisjon kaalub nende kriteeriumite kohustuslikuks muutmist, mis pärsiks nii biokütuste importi kui ka massilist koospõletamist.
Biomassi säästlikumaks kasutamiseks soovitab Komisjon ka riiklike toetuste maksmisel eelistada just kõrge kasuteguriga koostootmist, seetõttu oleks valitsusasutustel paslik kaaluda, kas tänane süsteem, kus toetatakse võrdsetel alustel madala ja kõrge kasuteguriga puiduenergia kasutamist, on mõistlik.
Kokkuvõtteks — energiamajanduse arendamisel tuleb lähtuda energeetika tervikmõjudest. Taastuvate kütuste põletamine koos fossiilsetega on iseenesest mõistlik tegevus, ent sellisel juhul tuleb jälgida, et see toimuks kütust maksimaalselt säästes ja keskkonda hoides.
Autor on MTÜ Eesti Taastuvenergia Koda juht.
