Vajamineva 226 saadiku asemel toetas riigikeele seadust 371 duumasaadikut.

Duuma kultuuri- ja turismikomisjoni esimees Aleksei Aleksejev märkis seaduseelnõu tutvustusel, et seadus vene keelest kui riigikeelest on suunatud sellele, et tagada vene keele funktsioneerimine riigikeelena kogu Vene Föderatsiooni territooriumil.

Seaduses on ära märgitud valdkonnad, milles vene keele kasutamine on kohustuslik ning vene keelele kehtestatakse riigi toetus ja kaitse.

Seadus peab lubamatuks vulgaarsete, solvavate ja ebatsensuursete sõnade ning väljendite kasutamist. Lubamatu on ka võõrkeelsete sõnade ja sõnaühendite kasutamine, kui neil on olemas analoogid vene keeles.

Võrreldes seaduseelnõu esimese lugemisega kuue kuu eest lisati sinna vahepeal siiski parandus, et kõrvalekaldumine vene keele reeglitest on meediaväljannetele ja reklaamiagentuuridele teatud puhkudel lubatud. Seda nimelt siis, kui see “kujutab endast loomingulise mõtte lahutamatut osa”.

Lisaks riigikeele seadusele hakkab reguleerima keelekasutust Vene Föderatsiooni territooriumil ka seadus Vene Föderatsiooni rahvaste keelest. See seadus on pälvinud juba nii Riigiduuma kui Föderatsiooninõukogu heakskiidu ning Venemaa president Vladimir Putin kirjutas sellele kolmapäeval alla.

See seadus kehtestab lisaks vene keelele rahvusvabariikide territooriumil teise riigikeelena kohaliku põhirahvuse keele. Rahvuskeelte tähestike aluseks peab olema kirillitsa — asjaolu, mis kohtas kriitikat eriti Tatarstanis ja Karjalas.