Võrdõiguslikkus
Mõnes mõttes tuleb nõustuda nendega, kes leiavad, et naiste ja meeste võrdsusest pole mõtet rääkida — see on kunstlikult tekitatud probleem. Sellest ei peaks tõesti rääkima, kui me ei jaguneks meesteks ja naisteks, kes on oma soo tõttu ebavõrdses olukorras, vaid oleksime lihtsalt erineva isikupäraga inimesed.
Sandra Bem, feminist ja antivõrdõiguslane soovitab lahti saada soolisest polariseerumisest ja uuesti defineerida kultuur, jagamata isiksusi gruppideks nende sugude ja soost tulenevate erinevate rollide järgi. Samuti nagu me oma kultuuris ei jaga inimesi silmavärvi järgi, ei peaks me isiksusi jaotama meesteks ja naisteks, polariseerima sugusid. Eesmärgiks võiks olla ühiskond, kus sootunnus on vaid üks paljudest isiku tunnustest, andmata eelist ega olemata puuduseks nii avalikus- kui erasfääris.
Taasiseseisvunud Eesti võttis sotsialismist üleminekuga üle ka kapitalistliku maailma välise edumudeli. Edukuse tunnuseks said materiaalsed väärtused nagu auto, kindlas rajoonis maja ja muud selgesti märgatavad staatuse sümbolid. Kuna mehed pidid tagama perele majandusliku kindlustatuse, hakkasid nad senisest rohkem töötama. Sellele aitas kaasa ka meeste kõrgem palk võrreldes naistega.
Mehed on langenud traditsioonilise meherolli ohvriks ja maksnud selle eest oma tervisega: meeste eluiga lühenes aastatel 1989 — 1994 Eestis üle nelja poole eluaasta. Samal ajal tõuseb Lääne-Euroopas eluiga keskmiselt ühe aasta võrra iga kümne aasta kohta. See viitab sellele, et traditsioonilise rahateenija rolli kõrvale oleks vaja luua ka muid mees-olemise võimalusi. Võib küsida: milles probleem, kui mees tahab, võib ta ka praegu jääda lastega koju mängima. Praegune üldine arusaam mehelikkusest on üsna kitsas ja sellist võimalust ette ei näe.
Kindlasti on ka Eestis tugevaid isiksusi, kes julgevad käituda ka vastu ühiskonna poolt aktsepteeritud soorolle. Pehmemat mehelikkuse rolli on märgata noorema põlvkonna hulgas, kus julgetakse viljeleda ka mitmeid alternatiivseid soorolle. Soorollide muutus on aeglane ja õnneks on isiksuse eneseareng ja roll üha enam seotud isiksuse arenguga. Näiteks paarkümmend aastat tagasi sündis vaid 10% lapsi väljaspool abielu ja praeguseks juba üle poolte lastest. Eesmärk on, et olenemata oma soost saaksid kõik inimesed välja arendada just neile omaseid andeid ja huve, olemata kammitsetud traditsioonilistesse mehelikkuse ja naiselikkuse müütidesse.
Mehed, ärge tehke endale liiga! Mehe mehelikkus ei saa kahjustatud kui ta ei oska või taha drelli ja haamriga ümber käia. Ka naabrid harjuvad pikapeale ära, et mees armastab lastega kodus olla ja hoopis naine käib tööl. On aeg mehelikkus (ja naiselikkus) uuesti ja laiemalt defineerida, kasvõi selleks, et ühetaolisus asenduks mitmekülgsusega. Mehele on lubatud olla „nõrk“.
Eriti nii väikeses riigis nagu Eestis on suur kaotus kui kogu inimpotentsiaali ei kasutata ära vaid ühiskonna arengule jalgu jäänud soorollide tõttu. Et võimekad naised ei saa ja ei julge tippu tõusta. Samuti see, et mehed kaugenevad oma perekonnast ja kulutavad kogu oma energia rahajumala teenimisele.
Teoreetiliselt saaks välja arvutada, milline traditsiooniliste soorollide hind ühiskonnale. Näiteks mis on üle 40-ste meeste infarktide ja muude terviseprobleemide hind, kuna ollakse kaugenenud oma perekonnast ja ei osata laste ja perega kvaliteetaega nautida. Nii mõnigi laps jääb ilmselt sündimata sellepärast, et naine ei ole kindel, kas ta tulevane laste isa osaleb aktiivselt kodutöödes ja lapse kasvatamisel.
Kui palju haritud ja andekaid naisi jääb otsuste tegemisest äris ja poliitikas kõrvale, sest neil ole piisavalt (enese)kindlust karmis meeste domineerivas keskkonnas läbi lüüa? Seda ainult sellepärast, et neid on naise rollile kohaselt õpetatud tagasihoidlikuks ja kodukeskseks. Mis ikkagi takistab mehel ja naisel olemast võrdväärne?
