EL-i palgapiirang viib Eesti vaesusesse
Üks selline Euroopa Komisjoni "rohi" on palkade edaspidise tõusu ära hoidmine ja piiramine ning majandustõusu sidumine tootlikkusega. Kuna meil on kasutusel euro, oleks meil palgatõus veelgi rohkem kärbitud, kui rahvusvaluuta säilitanud EL-i riikides.
Sellest Brüsseli otsusest võib järeldada, et Eestil kui madala tootlikkusega odaval allhankemaal, pole lootustki odava tööjõu palgatõusu oodata. Pigem elab keskmine palgatööline edasi vaesuses, sest palgatõusu piiravad peale Eesti seadusandluse ja juhtide ka Brüsseli valgekraed.
Meie majandus kukkus kriisi ajal kõige rohkem ja nüüd lisaks Eesti riigi ametnikele, ei lase ka EL meid sealt viie Euroopa vaesema riigi hulgast välja rabeleda. Ja viie Euroopa rikkama riigi hulka kuulumisest võime me vaid unistada.
EL-i uus plaan on vesi ka meie tööandjate veskile. EL andis Eesti riigile karantii, et töölisklassi võib endiselt panna maksukoormuse alla ja anda näpuotsaga palka, mis korjatakse kulbiga kohe ära. See, mida Brüssel käsib, on Eestis nagu jumala sõna, mida võetakse väga tõsiselt.
Üllatuslikult on Eesti uue plaaniga nõustunud ja meilt ja teilt sõnagi küsimata hakanud Portugali ja Kreekat miljarditega abistama. Portugalis jääb säilima 13. ja 14. palk, sest nemad on sellega harjunud ja nõuavad seda tänavatel, kui keegi kavatseb seda muuta. Läinud on nii, et Eesti jõudis eurolaua äärde alles siis, kui läks arve maksmiseks ja teisi aidatakse ka siis, kui oma riigil pole vundamentigi all, mille peale enda majandust ehitada.
Meie riik on süüdi ka selles, et näitab ennast EL-ile heast küljest ja hoiab finantsasjad korras, kuid samal ajal kannatab rahvas maksujõuetuse all. Kuidas saab palgatõusu piirata, kui meil tõusevad maksud ja hinnad?
Euroopa Liit peaks seisma selle eest, et vaesemad liikmesriigid saaksid oma majanduse käima ja palgad ühtlustada vanade EL-i maadega. Mina isiklikult olen pettunud nii meie riigi kui ka EL-i otsustest, mis seisavad vastu liikmesriikide rahva heaolule.
