Välistudengil on Eestis turvaline
Tartus langes rünnaku ohvriks Kamerunist pärit doktorant, kes tegi juhtunu kohta politseile avalduse. Eesti üliõpilaskondade liidu (EÜL) juhatuse esimees Maris Mälzer kinnitas, et Tartus on varemgi välistudengeid rünnatud, kuid eraldi arvestust politsei selle kohta ei pea. „Eesti on Euroopa kõrgharidusruumi ja Bologna protsessiga liitudes võtnud endale kohustuse suurendada meil õppivate välistudengite arvu. Rünnakud välistudengite vastu vähendavad meie kõrgharidussüsteemi atraktiivsust välistudengite silmis ning heidavad halba varju meie riigi rahvusvahelisele mainele,” ütles Maris Mälzer.
Rassiviha või rumalus
Maris Mälzer on pealt näinud ühte välistudengi ründamise juhtumit. „See oli mitu aastat tagasi. Rünnatav oli Tartu ülikooli mustanahaline tudeng. Kamp inimesi lihtsalt kiskus teda ja ta põgenes nende käest.”
Mälzer arvab, et välistudengite ründamise tagamaad on põhimõtteliselt samad mis igasugusel füüsilisel ründamisel. „Mina ei oska kommenteerida, kas selle taga on rassiviha või on tegemist lihtsalt rumalate inimestega, kes ei oska ennast tänaval muud moodi üleval pidada, kui peavad kellelegi kolakat andma. See on ju ka iga Eesti inimese mure, et tal oleks tänaval ohutu. Eesti üliõpilaskondade liidu jaoks on probleem selles, et kui me tahame, et siia tuleks rohkem välistudengeid, tuleb neile tagada siin ohutu õppimine. Eesti kõrghariduse visiitkaardid maailmas on needsamad välistudengid, kes räägivad teistes riikides oma kogemusest. Kui nende kogemus ütleb, et siin võib midagi juhtuda, on see väga halb meie kõrghariduse mainele.
OECD hinnangul ollakse Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega veidi sallimatumad. Oleme kinnised ja ega meile võõrad väga meeldi. Tolerantsuse kasvatamisel on meil ilmselt veel palju teha nii koolide kui ka riigi tasandil, aga midagi katastroofilist ka pole,” ütles Mälzer.
„Kui minu käest küsiks välismaal elav inimene, kas ma julgen soovitada tulla tal Eestisse õppima, siis soovitan kindlasti. Eestis on kvaliteetne haridus, aga tahaksin, et mõtleksime rohkem sellele, et üks asi on välistudengid siia õppima saada, aga teine asi on, et nad läheksid ära kogemusega, mis oleks hea ja kutsuv.” Mälzer kinnitas, et välistudengite seas tuleb teha ja tehaksegi teavitustööd, mismoodi käituda ja kuhu pöörduda, kui sellised intsidendid peaksid juhtuma.
Pole ainult Tartu probleem
„Rünnakud ei ole ainult Tartu probleem, selliseid juhtumeid tuleb ette ka mujal kõrgkoolides,” rõhutas Mälzer. „Meedia paisutas seekord natuke üle fakti, et tegemist oli nimelt Tartu ülikooliga. See ei ole mitte Tartu, vaid üle-eestiline probleem. Samuti pole probleem nii massiline, nagu ajakirjandusest võis kõlama jääda.”
Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsioonibüroo konsultant Rein Joamets ütles, et turvalisuse vallas saaksid palju ära teha ka välistudengite nõustajad ülikoolides. „Samas tundub, et üksikjuhtumite põhjal on tehtud liiga suuri üldistusi, kindlasti ei ole sellised kiusamisjuhud massilised. Prokuratuuri andmetel ei ole põhjust pidada intsidenti Kamerunist pärit doktorandiga rassistlikuks rünnakuks, ka Eestist lahkub ta sellepärast, et tema vahetusüliõpilase aeg sai täis,” lisas Joamets.
Eesti koolipsühholoogide ühingu juhatuse liikme Karmen Maikalu sõnul on rassistlike rünnakute taga tavaliselt sotsiaalsed eelarvamused. „Eelarvamuste kujunemisel mängib laste puhul olulist rolli vanemate suhtumine, lapsed võtavad omaks vanemate hoiakud. Suur mõju on ka kultuurilisel ja ühiskondlikul kontekstil — kuivõrd ühiskonnas eelarvamusi sallitakse ja avalikult väljendatakse ning milline on valitsev väärtusbaas ja suhtlemiskultuur. Eelarvamused on tugevamad ühiskonnas, kus valitseb sotsiaalne ebaõiglus. Intelligentsetel inimestel on vähem eelarvamusi,” selgitas Maikalu.
