Sikk leiab, et ettevõtete ja riigiasutuste pressiesindajad ning avalike suhete spetsialistid külvavad oma enda kolleegides hirmu ajakirjanike ees ja teevad teiselt poolt viivitamise, ise info väärtuslikkuse üle otsustamise ja ajakirjanike kirjakastide risustamisega raskeks ajakirjanike töö. Kõige tulemusena hääbub “vana hea” töökorraldus, kus ajakirjanik sai otse oma allikaga suhelda ja seega oma tööd kõige efektiivsemalt teha.

Rein Siku arvamuslugu “PR-tegelaste” tööst on vallandanud arvamuste tulva ka suhtlusportaalides. Twitteris käib arutelu, kus pooldajad jagunevad selgelt kahte leeri: ühed on nõus Sikuga, arvates, et PR-inimesed teevad nende suhtluse allikatega raskeks ning teised, et probleem ei ole PR-inimestes, vaid selles, et allikad meedia enda süül ajakirjanikest kaugenevad. Toome paar näidet ajakirjanike ja suhtekorraldajate tänastest arvamusavaldustest Twitteris.

Anvar Samost: “Rein Sikk, 12 punkti. Pealetükkiv sinatamine võhivõõra inimese poolt on paljude nooremate suhtekorraldajatega suheldes vältimatu.”

Daniel Vaarik: “Rein Sikul võib olla õigus, ent olukorra põhjuseks on allikate üldine põgenemine meedias…”

Allar Tankler: “Rein Sikk lähtub eeldusest, et PR on ajakirjanduse jaoks. Kriitika muidugi õige.”

Sten Tamkivi: “Ebatäpsused, labastamine (pealkirjad!), kommentaarisõim peletavad meediast. PR-kaitsekilp on tagajärg, mitte põhjus.”

Ott Lumi: “Teatud mööndustega värskendav lugu. Üks on selge — näiteks avalik sektor on selgelt PR-töötajatest ülepaisutatud.”

Hea Delfi lugeja, millisena näed sina asutuste suhtekorraldajate tööd? Millised peaksid olema nende tööülesanded? Kuivõrd eetiliselt nad oma tööd teevad? Kas nõustud Sikuga, et PR-inimesed piiravad teadlikult ajakirjanike tööd üha enam?

Ootame teie mõtteid meiliaadressil rahvahaal@delfi.ee. Kui registreerid end rahvaajakirjanikuks, võid eriti hea loo või foto eest saada ka tunnustatud ning võita preemia! Kasutada võib ka Rahva hääle vormi.