Astroloogia — saatus tähtedes
Kõik, kes on püüdnud välja arvutada planeetide liikumist ja täpseid nurki mingil ajahetkel, teavad, kui raske see on isegi tänapäeva ülitäpseid efemeriidide tabeleid kasutades. Võibolla saab sellest ürginimese taevahuvist järeldada, et inimene seondub või isegi tuleb kosmosest? Kristlikus keeles: “inimene on jumala loodud”, miskipärast pooldavad nad selle lause mehaanilist tõlgendamist: “üks olend lõi teise”. Lihtsam oleks öelda, et inimene tuleb ehk on osa taevast — on üks tervik, milles kõik on seotud. Meid ümbritseb ja mõjutab kosmos.
Astroloogia on õpetus taevakehade mõjust psüühikale ja käitumisele, tegeledes sellega, mis meid enim huvitab — inimene ise ja tema saatus. Aga astronoom, tõsine teadlane, uurib tähti, kuid teda ei huvita inimene, ta ei näe seost enda ja kosmose vahel, arvates miskipärast, et asub väljaspool maailma, väljaspool igasugust kosmilist mõju.
Toon siin ühe oma kõige lihtsama väite taevakehade mõju tõestuseks inimesele. Võtame näiteks Maa. Hüppa üles nii kõrgele kui jaksad, ometi kukud kohe alla — niivõrd tugev on Maa mõju inimese kehale, ja miks mitte ka psüühikale! Kust võtavad teadlased julguse väita, et kui Maa mõjutab inimese keha niivõrd tugevalt, ei mõjuta see mitte raasugi meie psüühikat?
Juba enam tuntud on Kuu mõju ehk gravitatsioon. Kuu mõju on Päikese omast poole suurem, kuna asub Maale palju ligemal. See on niivõrd tugev, et tõmbab Kuu-poolsele Maa küljele tohutud ookeanide veemassid — seda nimetatakse tõusuks ja mõõnaks. Kuu gravitatsioon põhjustab maailma ookeanides regulaarse veemasside liikumise, mis kestab 12 tundi ja 25 minutit, ning see tuleneb Kuu ja Maa vastastikusest mõjust. Kuu paneb Maa veemassid liikuma kiirusega 2,5m sekundis.
Enamik bioloogidest teab, et Kuu mõjul toimuv ookeani tõus ja mõõn mõjutab merekaldal ja vees elavate krabide, molluskite, kilpkonnade ja kalade seksuaal- ja tundeelu, paljunemist, toitumist — ühesõnaga kogu elu. Kust siis võtab inimene julguse väita, et ta on see ainus olend, keda Kuu ei mõjuta? Kuu paneb liikuma miljardeid tonne vett, aga ei mõjuta inimest, kes kaalub ainult 50-80 kg? Kuidas saab inimene olla nii uskumatult pime ja enesekindel?
Päike aga mõjutab kogu elusloodust, sealhulgas ka seda nii isepäist ja “sõltumatut” inimest, niivõrd palju, et seda vist peaks mõistma igaüks. Kogu loodus ärkab hommikul, kui Päike tõuseb, ja uinub õhtul, kui Päike loojub. Taimed sirutavad oma õied ja lehed Päikese poole. On ka märgatud, et Päikese aktiivsuse aastatel on rohkem sõdu ja loodusõnnetusi.
Guru Sri Chinmoy ütleb: “Astroloogia on teadus. Isegi vaimsed otsijad nimetavad seda sisemiseks teaduseks, vaimseks teaduseks. Astroloogia on tähtede laul. See, mis on määratud ja mis on juba sisenenud nähtavasse maailmasse, on salvestatud tähtedes. Enamikel juhtudel, kui see on tehtud hoolikalt ja teaduslikult, siis on astroloogia absoluutselt paikapidav hariliku inimese suhtes, kellel ei ole usku Jumalasse või iseendasse.”
Vanas Kreekas ja Roomas olid taevakehad jumalikustatud: Päikese, Jupiteri ja Veenuse templites kummardati enamvähem samanimelisi jumalaid. Jeesuse sündi läksid tervitama kolm Idamaa tarka, kes juhindusid Koidutähest.
Suutrad kirjutavad: “Buddha, kes oma üleloomuliku selgeltnägemise võime abil võib näha ühte maailmasüsteemi, kaht, kolme, …, viitkümmend maailmasüsteemi, tuhatkordset väikest maailmasüsteemi, kakstuhatkordset keskmist maailmasüsteemi ja kolmtuhatkordset suurt maailmasüsteemi”. Ta võis näha nii kaugele avarusse, kui ise tahtis — nii tohutu ja terav oli Buddha selgeltnägemise võime. Buddha õpilastest oli kõige parem nägija Anuruddha, kes ütles: “Harjutades ja arendades Nelja Tähelepanelikkuse Liiki, olen saavutanud võime näha tuhatkordset maailmasüsteemi.”
Kui loodusele avaldab mõju Maa, Kuu ja Päike, siis on alust uskuda, et mõju avaldavad ka Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto, ja teised päikesesüsteemid, galaktikad ja galaktikate parved jne.
Taevakehade liikumine on täpne nagu kellavärk. Kosmoses valitseb kindel kord. Kuidas saab see mitte mõjutada inimest?
