Esindajatekojas suurendasid vabariiklased oma senist kuuekohalist enamust vähemalt kolme koha võrra. See on suur võit vabariiklasest presidendile George W. Bushile, kes veel kampaania viimastel päevadel risti-põiki läbi riigi reisis, et oma parteile toetust koguda.

“Minu meelest oli see rahvahääletus Bushi võimu üle ja ta tõesti näitas end,” leidis kolmapäeval Mississippi vabariiklasest senaator Trent Lott, kellest saab nüüd senati enamusliider.

“Ameerika rahvas ütles: jah, me usaldame seda meest ja tahame kongressi, mis temaga koostööd teeks ja mõned asjad korda ajaks,” rääkis Lott.

Senati lahkuv enamusliider Tom Daschle nõustus Lottiga, kuid lisas, et lisaks hääletasid ameeriklased terrorivastase sõja, Iraagi-probleemi ja teiste riikliku julgeoleku küsimuste üle.

“Minu meelest tähendab see, et presidendil on nüüd võimalus ellu viia oma plaani (Iraagi suhtes), nagu ta seda on väljendanud. Arvan, et ameeriklased on nüüd otsustanud tema kasuks,” ütles ta.

Esindajatekoja vähemusliidri Dick Gephardti arvates näitasid valimised, et rahvas on ikka veel 11. septembri terrorirünnakute järel vallandunud presidenti toetavas meeleolus.

“Selline asi, nagu 11. septembril juhtus, on väga haruldane. See tekitas inimestes soovi presidenti toetada ja minu meelest on see loomulik ning normaalne,” rääkis ta.

Bushi noorem vend Jeb valiti uuesti Florida kuberneriks ja demokraat Gray Davis California kuberneriks, esmakordselt 36 aasta jooksul võitsid vabariiklased aga Marylandi kubernerikoha.

Valimisedu suurendab Bushi mõjujõudu võimaliku Iraagi-vastase sõjalise kampaania eel ning võimaldab tal suruda kongressis läbi oma programmi, sealhulgas maksualgatusi ja uue sisejulgeoleku ministeeriumi moodustamise.

Vabariiklased võitsid Georgia ja Missouri seniseid demokraatidest senaatoreid ja tõrjusid Minnesotas kõrvale endise asepresidendi Walter Mondale’i, omandades senatis vähemalt kahekohalise enamuse. Tulemused polnud veel selgunud Lõuna-Dakotas, kus hääled kavatsetakse uuesti üle lugeda, ja Louisianas.

Seekordsetel vahevalimistel jagati kõik 435 esindajatekoja kohta, 34 kohta sajast senaatorikohast ja 36 osariigi kubernerikohad.

Vabariiklaste senativõit andis neile ülekaalu kongressi mõlemas kojas ja Valges Majas esmakordselt pärast seda, kui Vermonti senaator James Jefford mullu vabariiklasest sõltumatuks hakkas ja sellega kontrolli demokraatidele andis.

Vabariiklaste võiduga esindajatekojas sai Bushist kolmas president sajandi jooksul, kes on oma ametiaja keskel esindajatekojas kohti võitnud. Enne teda on sellega toime tulnud demokraadid Franklin Roosevelt 1934. aastal ja Bill Clinton 1998. aastal.

Lisaks on Bush esimene ametiaja keskel senatis kohti juurde võitnud riigipea pärast vabariiklast Ronald Reaganit 1982. aastal.

“Inimesed on kongressi ummikseisust väsinud. Nad tahavad näha korralikku positiivset suundumust,” ütles esindajatekoja spiiker Dennis Hastert, kelle arvates vabariiklased võivad oma esindajatekoja enamusele veel kohti lisada.

Georgias alistas vabariiklane Saxby Chambliss senise demokraadist senaatori Max Clelandi. Missouris kaotas vabariiklastele senaatorikoha Jean Carnahan, kes tõusis ametisse kaks aastat tagasi, kui tema lennuõnnetuses hukkunud mees postuumselt valimised võitis.

Arkansas’s tõrjusid demokraadid välja vabariiklase Tim Hutchinsoni.

Vabariiklased tõrjusid demokraatidest rivaalid tagasi New Hampshire’is, Texases, Põhja-Carolinas, Tennessees ja Lõuna-Carolinas. Suures kaotusohus olnud vabariiklane Wayne Allard suutis säilitada oma koha Colorados.

Louisiana senatikohale tuleb 7. detsembril järelvoor, sest senine demokraadist senaator Mary Landrieu ei kogunud otsevõiduks vajalikku 50 protsenti häältest.

Põhja-Carolinas võitis pensionile jääva legendaarse vabariiklasest senaatori Jesse Helmsi koha tema parteikaaslane Elizabeth Dole, endise vabariiklasest presidendikandidaadi Bob Dole’i abikaasa. Dole’i vastaskandidaadiks oli endine Valge Maja personaliülem, demokraat Erskine Bowles.

Tennessees, Lõuna-Carolinas ja New Hampshire’is säilitasid vabariiklaste kohad Lamar Alexander, Lindsey Graham ja John Sununu.

New Jerseys võitis senaatorikoha 78-aastane vabariiklane Frank Lautenberg, kes kaks aastat tagasi kolmekordse senaatorina pensionile jäi.

Seni valdavalt demokraate pooldanud Marylandis saavutasid vabariiklased üllatusvõidu ja tõrjusid kuberneriametist demokraadi Kathleen Kennedy Townsendi, mõrvatud senaatori Robert Kennedy tütre.

Floridas Miami-Dade’i ja Browardi maakondades, kus 2000. aasta presidendivalimistel häältelugemisraskused tõsiseid probleeme tekitasid, töötas uus puuteekraanidega varustus seekord sujuvalt.

“Minu meelest oleme nüüd lõpuks vabanenud eelarvamusest, nagu ei tuleks me valimiste korraldamisega korralikult toime,” kommenteeris osariigi riigisekretär Jim Smith.

Presidendivalimiste ajast tuntud Florida endine riigisekretär Katherine Harris valiti esindajatekotta.

Mõnest osariigist tuli siiski süüdistusi reegliterikkumise ja valimissüsteemi häirete kohta. Texases tihedalt asustatud Fort Worthi valimisjaoskondades tekkinud arvutiviga viivitas umbes 300 000 hääle kokkulugemist.

Demokraadid lootsid võita kubernerikohtade enamuse, mis oleks andnud neile 2004. aasta presidendivalimiste kampaanias tugevama organisatsioonilise ja rahakogumisaluse.

Demokraadid võtsid vabariiklastelt kubernerikohad Illinois’s, Pennsylvanias, Kansases, Michiganis, Wisconsinis ja New Mexicos, kuid kaotasid vabariiklastele Georgias, Lõuna-Carolinas, Marylandis ja New Hampshire’is. Tagasi valiti Texase vabariiklasest kuberner Rick Perry ja tema parteikaaslasest New Yorgi kuberner George Pataki.