Hirm reede 13 ees - olen mõnel aastal ka kodust väljumata teki all lamanud

Enne 20. sajandit ei olnud 13. kuupäev ja reede kui halb nädalapäev omavahel seotud, kuigi õnnetust toovaks peeti eraldi nii numbrit 13 kui ka reedet. Kahe ebaõnne toova elemendi ühendamine üheks “eriti mustaks päevaks” leidis aset alles 1900. aastate alguses.

Selle kohta, miks just 13. ja reede ebaõnnepäevaks muutus, esitatakse mitmeid versioone. Viimasel õhtusöömaajal oli Juudas näiteks 13. külaline ja Kristuse ristilöömine leidis aset reedel.

Usutakse ka, et Eeva pakkus Aadamale õuna reedel, Abeli tapmine toimus reedel, suur veeuputus ja Paabeli segadus algasid samuti reedel (piibel siiski siinkohal nädalapäeva ei maini).

Reedel, 13. oktoobril aastal 1307 vahistati Prantsusmaal kuningas Philippe IV käsul ootamatult mitusada templirüütlit, mis tõi kaasa ordu hävingu.

13 ja reede on juba aastakümneid olnud üks kummaline reede, mille eest inimesed hoiduvad ja muutuvad ettevaatlikuks. Nii on ka minuga. Sel aastal langeb 13 ja reede kokku matemaatika riigieksamiga. Ise ma seda küll ei tee, aga hoian kindlasti pöialt neile, kes teevad. Loodan, et 13 ja reede neid ei mõjuta, kuigi usun et natukene närviliseks teeb ikka.

Vanemaks saades hakkasin mõistma, et tõesti 13 ja reede on minule natukenegi saatuslik. Ühel aastal murdsin reedel 13 ajal oma sõrmeluu, mis oli tõesti äärmiselt valus ja juhtus ju "kogemata".

Teisel aastal tähistasin lihtsalt nädalalõppu koos sõpradega alkoholi tarbides, pidu läks aga pööraseks ja hommikul ärkasin võõras kohas, kuigi olen suhteliselt rahulik inimene ega tee pööraseid asju. Ka olen mõnel aastal lihtsalt kodus olnud ja veetnud selle päeva teki all hirmus, et midagi juhtub. Samas kui aga jõuab kätte reede ja 13, siis tihtipeale ise ei panegi tähele, et käes on see saatuslik päev ja siis möödub päev rahulikult ilma et midagi halba juhtuks.