Ärkasid taas rahvuslikud kompleksid - vaikimise, vassimise, salastamise, pugemise ja valetamise sündroomid. Algas kavalantsude, rehepappide ja Mäeküla piimameeste aeg. Väiksematel vennikestel püksid märjad, suusapresident, ise spordiarst, aga peitus, suu vett täis.

Mul tekib mõte, et ehk on Eesti mülkalaugastes veel palju salatanke, terve Eesti tankivägi soos…?

Mida veel varjatakse? Millest veel vaikitakse? Mida parajasti looritab Eesti arvamusliidrikeste ninnunännu ümarjutukeste udu… Kõik tunnevad kõiki ja ajakirjanikud on asjameestega sõbrad. Kas tõde võib mingite ideaalikestega varjutada? Kas tõde on valikuline või on tõde valus?

Rahvusringhääling teeb hellal häälel ajakirjanduseetikast ümarpäiseid lastesaateid, arvamusliidrid targutavad jae ja hulgi.

Ega meil just ülearu palju suutvaid ja julgeid ajakirjanike polegi – Tuuli Koch, Mihkel Kärmas, Urmo Soonvald, Virko Lepassalu, Peeter Ernits, Vallo Toomet, Sulev Vedler… Nemad võiksid ja suudaksid uurida ja rahvale teada anda.

Võtame kas või mõned ripakile jäänud asjad, mis rahva hulgas vihjamisi, kuulujuttudena ning sosistamisi Ahasveerusena igavesti vastust otsides ringlevad:

1.Kas VEB fondist, mis justkui väga-väga Moskvasse kinni jäänud, ikka said raha mõned parteiehitajad? Aga mõned (Kolbakov) ei saanud. Ja kõik need Lääne-Eesti Panga lood, 10 miljoni dollari lood, rublatehingud, Tartu Kommertspanga pankrotti minek ja Hansapanga äkiline tõus kroonijuveeliks. Bergmanni hukutamine. Kristofovitsi ja Tomsoni tapmine…?

2. Kuidas nii äkki vaikimisi ja salalikult kadusid meie armsad kroonid? Kas eurole üleminekut enesestmõistetavana esitlevad ajakirjanikud ise kah uskusid oma mantrat? Kas ikka kõik 500-sed kadusid? Kas ahju või prügimäele? Tegelikult me ei loe ega kuule midagi kivinägudelt sealt Estonia puiesteelt, kus olevat nüüd eriti kõvasti tööd. Paraku ei tea, millist tohutut koormust seal kantakse…

3. Milleks meile on vaja kogu see jama valimiste elektrooniline hääletusega? Terve see E-hullus, mis tapab otsesuhteid ja võõrandab inimesi. Miks keegi maailmas ei järgi meie tohutut uutmist, meie kümnetesse aastatesse venitatud permanentset perestroikat - virtuaalset valimismüstikat, mida keegi ei suuda selges eesti keeles seletada ega kontrollida? Mujal ilmas minnakse valimisjaoskonda ja ollakse otsesuhtes oma riigiga. Valimised on demokraatia pidupäev, mitte mingi itimeeste kaaperdatud jura.

4. Miks nõnda vaikides lastakse eestlaste maa lõdvalt välismaalastele müüki alates 1. maist? (Nazarbajev näiteks Kasahstanis sai taas presidendiks, kui oli miljon hektarit steppi hiinlastele müünud.) Eestlased on varsti maata rahvas.

5. Kuhu ikka tegelikul lähevad need üüratud veeprojektide keskkonnarahad? Milleks või kellele on vaja seda jäätmesovhoosidesse ajamist – isegi põhiseadus ei kaitse inimesi! Kui lepinguline õiguslik suhe keeratakse monopoli tarbeks inimestele kohustuslikuks, siis pole tegemist ju lepingu vaid küüditamisega.

6. Kes oli Savisaare isa? Kes oli Ilvese isa? Kuhu kadus Lennart Meri VEKSA arhiiv? Kas KGB paberid uppusid koos Ülo Koiduga Lielupe jõkke?

7. Mida tegelikult veeti Estonia pardal? Kas Lätist ei tulnud mitte Skrunda radarisalvestuse kettaid neljal veoautol?

8. Kas Reiljan ja Rahvaliit hävitati kättemaksuks elektrijaamade tehingu nurjamise eest? Kelle vahendustasudest oleks jutt?

9. Kas varsti on tulemas päriseestlaste partei, nagu on soomlastel?

Kui sport muutub võidujooksuks biokeemia laboris, riigijuhtimine juriidikaks, rahva ja riigi suhe pelgaks virtuaalsuseks, kui piima saab pulbrist ja vorst on tundmatust ollusest, mis ei roisku vaid tohletab riiulil nõnda et hiiredki ei taha, siis sellises ühiskonnas on inimene selgelt ülearune.

Kasutu asi.