Robotvõrgu sulgemine viis kolmandiku spämmist
Samas näitab MessageLabs’i uuring sedagi, et hulk tööd seisab alles ees. 2010. aastal külvasid 88 protsenti rämpskirjadest laiali robotvõrgud ja robotvõrkude saadetud rämpsust vastutas 28 protsendi eest Rustock. Rustocki sulgemisel oli seega maailma rämpskirjade mahule märgatav mõju.
Kahjuks jääb see mõju lühikeseks, kuna ülejäänud robotvõrgud kasvatavad oma mahte, mille tõttu jõuab rämpskirjade maht suure tõenäosusega peatselt tagasi endisele tasemele, vahendab Ars Technica.
Põhjust on aga optimismikski, kuna 74 protsendi rämpskirjade eest vastutavad ainult kümme robotvõrku. Nende sulgemine pole küll kerge, kuid samas saavutatav eesmärk -- robotvõrkude turg on selleks piisavalt konsolideeritud. Kuigi robotvõrkude sulgemine ei vii internetist spämmi lõplikult, peaks nende sulgemine alandama rämpskirjade mahu talutavale tasemele.
Süsteemide turvalisuse samm-sammult parandamine ja nakatunud masinate asendamine uute ja puhastega teeb uute robotvõrkude loomise tulevikus raskemaks. Tulevik on siiski veel kaugel ja tänase päeva seisuga on agressiivne e-kirjavahetuse filtreerimine serveri ja kasutaja tasemel pea ainsaks spämmist hoidumise võimaluseks.
Palju annab ära teha ka seaduste tasemel - Microsoft’i ja Rustock’i vahelise kohtuasja üllatavaks momendiks oli viis, kuidas tarkvaraettevõte lasi arestida robotvõrku haldava riistvara. Microsoft kasutas selleks kaubamärgi seadust väites, et Rustock’i rämpskirjad rikkusid nii tema kui Pfizer’i kaubamärke, mille tulemusena võeti ära rämpsu levitavad serverid. Tänased rämpskirjade vastased seadused lubavad kinni panna vaid veebiaadressid, mis on Rustock’i sarnaste robotvõrkude vastu selgelt ebapiisav.
