Ametnike palgad läbipaistvaks

Riigikogu Põhiseaduskomisjon arutas uut Avaliku teenistuse seadust. See peaks muuhulgas muutma riigiametnike senist palgakorraldust, mis justiitsministri Märt Raski väitel sisaldab liiga palju lisatasusid ega ole seetõttu läbipaistev.

Eelmine avaliku teenistuse seadus jõustus 1996. aastal, ja nagu nähtub, pole see seadus veel lapsekingadest väljagi saanud, kui juba ongi vanaks ja aegunuks osutunud.

Uue seaduse esimesel lugemisel kevadel Riigikogus tõdes justiitsminister Märk Rask, et seadus on hakanud avaliku teenistuse arengut pidurdama ja sellest seadusest möödahiilimine on muutunud üldiseks tavaks. Ka leidis minister, et senine palgasüsteem ei ole läbipaistev ja on kombineeritud segastest lisatasudest.

Kui näiteks ministeeriumi kantsleri palk koos ettenähtud 50 % lisaga pidanuks möödunud aastal jääma alla 19 tuhande krooni, osutus siiski, et ükski kantsler nii vähe palka ei saanud. Tegelikkuses on kantslerite palgad ligi kaks korda suuremad, küündides kuni 35. tuhande kroonini kuus. Seda numbrit aitasid tekitada kõikvõimalikud lisatasud staaži, keeleoskuse, teadusliku kraadi jms pealt.

Põhiseaduskomisjonis arutuse all olnud uue eelnõu kohaselt ei toimu riigiamenikele tasu maksmine enam ühtse valitsuse määruse alusel, vaid palgajuhendi kehtestab edaspidi vastava haldusala minister, kes võib selle delegeerida kantslerile.

Justiitsministeeriumi avaliku õiguse nõunik Merli Vahar ütles Raadio Vaba Euroopale, et uus seadus ei tähenda siiski seda, et kantsler muutuks jumalaks taevas. “Sellist asja, et uue seaduse järgi hakatakse palka maksma näo järgi, seda küll ei ole,“ tõdes Merli Vahar.

Seaduseelnõu näeb ette, et igas asutuses tuleb moodustada palgakomisjon, mis arvestaks asutuse palgaastmestiku väljatöötamisel kõiki asjaolusid, alates vastutuse suurusest, töö keerukusest, töötajate kavalifikatsioonist jne.

Riigiamenike palgakorraldus on teema, millega kavatseb Riigikogu põhiseaduskomisjon siiski veel põhjalikult tegeleda, nagu kinnitas komisjoni liige Ignar Fjuk, kes on seisukohal, et praegu kehtiv seadus on poliitliste tõmbetuulte ja amentike surve tõttu muutunud jäigaks ja halvasti toimivaks.

Ka eelnõu praeguses redaktsioonis varitseb ta sõnul oht, et amenike palk võib muutuda poliitilise kontrolli instrumendiks: “Tänases seisus me oleme juba saanud uusi ettepanekuid ja repliike selles osas, kuidas palgakorraldust veelgi edasi reformida just sellest seisukohast, et see ei kujuneks mingisuguseks poliitiliseks piitsaks.”

Justiitsministri Märt Raski hinnagul ei too uus palgakorraldus kaasa ametnike palkade langust. Seda kinnitas ka rahandusministeeriumi palgakorralduse talituse peaspetsialist Kaire Uusen: “Palgad võivad küll muutuda, kuid see ei tähenda, et toimuks palkade langus või oluline suurenemine. Tegemist on eelkõige põhipalkade korrastamisega.”

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liikme Ignar Fjuki sõnul katkestab komisjon eelnõu menetlemise veel õige mitmel korral ja jätkab selle edasist viimistlemist. Seadusena loodetakse see vastu võtta selle aasta novembris.