Enamikus riikides on keelustatud eutanaasia. Kõikjal väärtustatakse elu! Millegipärast aga peetakse riikidevaheliste konfliktide lahendamiseks loomulikuks sõda. Viimasel ajal on asutud sõdima isegi riik üksikisiku vastu.

Sõda: see tähendab sunnitakse tapma ja surema täiesti süütuid inimesi, tekitatakse korvamatut kahju majandus-, loodus- ja kultuurisfääris. Pärast sõda uuritakse inimsusevastaseid kuritegusid ja viiakse kurjategijaid rahvusvaheliste kohtute ette.

Mitte seda pole vaja! Tuleb muuta suhtumist, et vägivallaga midagi saavutatakse. Tuleb tunnistada, et sõjaks valmistumine, sõjalisel teel eesmärkide saavutamise võimalikuks pidamine on inimsusevastane kuritegu. See on vägivalla õigustamine ja ettevalmistamine.

Vabadus! Eesti vabadus ei ole võidetud relvadega. Unustame sõjaväe ning kaitseme oma vabadust nii nagu ta saavutasime — relvadeta. Moodsas maailmas on palju raskem rünnata riiki, kes on kaitsetu, kui seda, kes ärpleb II maailasõja-aegsete püssidega.

Kellelgi pole õigust sundida inimest tegutsema oma põhimõtete vastaselt. Läbides sõjaväeteenistuse ning andes vande kaitsta riiki sõja olukorras, valetaksin nii iseendale, kui ka riigile, teades, et esimesel võimalusel eelistan vabadusele oma elu. Loodan, et Eesti Riiki on võimalik säilitada ja tugevdada avatud ja ausa poliitikaga naabrite suhtes ning majanduse järjekindla arendamise teel.

“Olla sõja vastane — tähendab olla aus inimene.” Hemingway

Igaühel peaks olema vabadus otsustada, mille nimel ta elab ja sureb.