Baltimaade otsus ärritab Venemaad

Balti riikide keeldumine Euroopa tavarelvastusleppega ühinemisest kutsub Venemaas esile äärmise ärrituse, teatas teisipäeval Vene presidendi volinik Kaliningradi küsimustes Dmitri Rogozin.

Vene parlamendi väliskomisjoni esimees Rogozin ütles ajakirjanikele, et “see, kas Baltimaad kavatsevad NATO-ga ühinedes ratifitseerida niinimetatud adapteeritud Euroopa tavarelvastusleppe ei saa muret mitte teha”.

“Kui nad seda ei tee, siis kutsub see meis esile äärmise ärrituse NATO laienemise küsimuses,” kinnitas Rogozin.

Ta leiab, et sel juhul ei saa üldse rääkida Kaliningradi oblasti demilitariseerimisest.

“Siinne grupeering on niigi juba piisavalt kahanenud. Demilitariseerimine toimub juba. Ja kiirema tempoga kui naaberriikides… Siia jääb, loomulikult, Balti laevastik. Ta on alati siin olnud. Admiralid räägivad, et ka 500 aasta pärast on siin laevastik. Küsimus on selles, et see grupeering oleks parem. Ka NATO sõjalaevad, mis siia võivad siseneda, näeksid, et loosung “mitte jalajäljetäitki kodumaast” pole hüsteeriliselt patriootlik loosung,” ütles Rogozin.

Poliitik leiab, et “kuni Venemaa ei ole piirideta Euroopa liige, vaid suveräänne riik, on ja jäävad talle isiklikud huvid”.